- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: lobisummad avalikuks
Äripäeva hinnangul on justiitsminister Kristen Michali plaanil luua Eestis lobitegijate register jumet siis, kui see ka tegelikult lobitöö avalikuks muudab, mitte ei jää formaalseks, sellal kui tegelikult saavutatakse kokkulepped ikka saunalaval.
Avalikud peavad olema ka lobitööle kulutatud summad – neid teavad tänases Eestis praegu vaid valdkonnaga seotud inimesed. Avalikkusele on see siiamaani tundmatu maa.
Äripäev ei jaga tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi pessimismi, kelle meelest on lobijate registri loomine tühi töö. Oma huvide esindamine pole keelatud, ja oleks naiivne arvata, et kellegi huvid jääksid esindamata, kui see ka nii oleks. Kuid oma huvide esindamine peab olema avalik. Me ei pea lähtuma eeldusest, et registri olemasolul jääks tegelike kokkulepete saavutamine avalikkuse eest ikkagi varjule, otse vastupidi: nii avaliku võimu esindajad kui ka ettevõtjad peavad enesele teadvustama, et oma huvide kaitsmine on loomulik, kuid see ei tohi käia salaja.
Ka ei arva me, et registrisse kuulumine peaks tingimata andma konkurentsieelise, nagu leiab AS Corpore juhataja Meelis Kubits. Pigem tähendab registrisse kuulumine teadvustatud vastutust, mis kuulub igasuguse seadusliku tegevuse juurde: registrisse kuulumine iseenesest ei muuda ühtki lobisti süljekausiks, vastupidi: avalikkuse tähelepanu saab olla ainult positiivne, kui asju aetakse hea tava kohaselt ja läbipaistval viisil.
Alles märtsis kirjutas Äripäev, kuidas kaks pakendite taaskasutusorganisatsiooni üritasid vaikselt seadusesse sisse suruda endale soodsat muudatust. Nende tegevust soosis keskkonnaministeeriumi otsus salastada seadusemuudatuse ettepanek. Plaan nurjus, kui konkurent asjast pooljuhuslikult teada sai ja sekkus.Ameerika mudel ei pruugi Eestile kultuuriruumi erinevuse tõttu ehk kõige paremini sobida, Euroopa oma aga küll. Euroopas ei ole registriga liitumine kohustuslik, kuid vajalike euroametnikega kohtumisel loob see eeliseid. Iga registreerunud peab esitama põhjalikud andmed oma organisatsiooni kohta ning ühinema käitusmiskoodeksiga. Meie võiksime siit sammukese edasi astuda ja nõuda ka lobitööle kulutatud summade avalikustamist.
Lobitööle kulutatud summade kirjapanemine ei pruugi olla kerge ülesanne, kuid see on vajalik, et vabastada valdkond seni sellega kaasas käinud negatiivsevõitu mainest. Nimelt registri loomisega kaasas käiv summade avalikustamine aitab tõmmata selge piiri seni hämaraks peetud lobitöö ja mõjuvõimuga kauplemise vahele, mistõttu peaksid sellest huvitatud olema ka lobitöö tegijad ise. Kui poliitiku igast kohtumisest lobistiga jääb maha jälg ning lobitööle kulutatud ressursside ülevaade on avalik, ei pea lobijad avalikkuse tähelepanu kartma ning ka poliitikud on paremini kaitstud enese mõjutada laskmise võimalike süüdistuste eest.
Kui palju on Eesti Energia kulutanud lobitööle USAs, on meil tänaseks teada. Eesti Energia maksis USA põlevkiviprojektiga seotud lobitöö eest eelmise aasta viimases kvartalis 22 600 eurot.Tahame teada ka seda, mismoodi mõjutab Eesti lobistide töö Eesti poliitikute otsuseid, ning hinda, mida on mõne seadusemuudatuse eest makstud. Ainult nii saame otsustada, kas asju on aetud parimal viisil.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele