Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sylvesteri aktsionäride arv paisus kui pärmil

    Enne suurtehingut Stora Ensoga kaasati Sylvesteri aktsionäride ringi senise üheksa põhiomaniku kõrvale Sylvesteri tütarfirmade eraaktsionärid ja oluliste tööstusettevõtete juhtfiguurid, kokku 88 inimest.

    Just omanikeringi laiendamine ja väikeaktsionäride huvidega arvestamine olid oluliseks ajendiks, miks EBSi nõukoda omistas 2002. aasta ärijuhi tiitli Mati Pollile.
    ASi Sylvester neljale võrdsele asutajale Mati Pollile, Kaido Jõelehele, Peeter Männile, Urmas Nimmerfeltdile kuulus enne aktsionäride ringi plahvatuslikku laiendamist kokku ligi 88 protsenti ja ülejäänud aktsiapakk jagunes viie Sylvesteri kaasomaniku vahel, kelleks olid Endel Ermel, Ingrid Prants, Kuno Liblik, Gallo Trei, Enn Pruul. Kõik need üheksa omasid eraisikuna aktsiaid ka Sylvesteri tütarettevõttes ASis Viljandi Liimpuit ja esineliku mehed olid eraaktsionärid metsavarumisfirmas ASis Pärnu Mets.
    Osanikele aktsiapakk
    1. augustil 2002 suurenes ASi Sylvester aktsionäride arv ligi üksteist korda, kasvades üheksalt inimeselt 97 inimeseni. Vahetult enne seda suurendati Sylvesteri aktsiakapitali 5,6 miljonilt kroonilt 105,6 miljoni kroonini. Senisele 555 556 aktsiale emiteeriti juurde 10 000 008 uut aktsiat nimiväärtusega 10 krooni.
    Sylvesteri aktsionäriks saamise lihtsustatud skeem oli järgmine. Kontserni moodustamise käigus hindasid sõltumatud eksperdid ära kõik Sylvesteri tütar- ja sidusettevõtted, võttes arvesse ettevõtte turuosa, käibekasvud, kasumi teenimise võime praegu ja tulevikus jm. näitajad. Kõik eraisikud, kes hindamise hetkel olid antud firma osanikud, said vastavalt oma osaluse suurusele vastu Sylvesteri aktsiaid.
    Sylvesteri kontserniga ühendati 35 Eestis tegutsenud firmat ja mõned firmad Lätis. Lisaks tütarettevõtetele ühendati metsavarumisfirmad AS Pärnu Mets ja Karo Mets ning AS Forestex, nende kolme firma suuromanduses oli ka näiteks AS Paikuse Saeveski.
    Laiendatud ringi aktsionärideks olid peamiselt tütarfirmade tippjuhid, aga ka ligi 30 madalama astme töötajat: kümmekond metsameistrit, ligi kümme raamatupidajat, mõned sekretärid-andmetöötlejad, mõned terminalimeistrid jt. Üht Sylvesteri aktsionäri polnud selleks ajaks enam elavate kirjas ja teda esindas ostu-müügilepingu sõlmimisel pärija.
    „Seltskond oli suur, aga osalused olid väiksed,“ võtab aktsionäride ringi laienemisel tekkinud olukorra kokku kunagise ASi Forestex Pärnu juhataja Rein Ilau. „Mati Polli tahtis inimeste huvi asja vastu suurendada ja siis läks seltskond hästi suureks.“ Praegu on Ilau metsa ja metsamaadesse investeeriva OÜ Nor-Est Wood Invest nõukogu liige.
    Kunagise metsavarumisfirma ASi Võru Sylvester metsameister Kalev Värnik möönab, et kui talle ja tema kolleegidele pakuti omal ajal Võru Sylvesteri asutamisel aktsiaid rohkem osta, olid nad suhteliselt umbusklikud. „Oleksime võinud osta rohkem, siis oleksime hiljem kõvad mehed olnud,“ nendib praegu pensionil olev Värnik.
    Töötajaist said partnerid
    Kunagise metsavarumisfirma ASi Valga Mets metsameister, praegu Eesti ühe suurema saeveski ASi Toftan palgiostujuhina töötav Jaanus Lehes on arvamusel, et tütarfirmade võtmeisikud ja töötajad kaasati aktsionäride hulka nende motiveerimiseks. Samal seisukohal on kunagise puiduvarumisfirma ASi TOP Sylvester varumisjuht Kaido Taberland. „Minu jaoks ja ma arvan, et enamuse jaoks oli see selline motivatsioonipakett,“ räägib ta. „Kindlasti oli Sylvesteri süsteemi mõttekas korrastada ja samas oli see väikeaktsionäride jaoks motiveeriv.“ Taberland töötab praegu Eesti Päästeliidu juhatuse esimehena.
    Metsavarumisfirma ASi Sylvester Kuusalu juhataja Ennu Tšernjavski sõnul võttis Sylvesteri juhtkond tütarettevõtete töötajaid kui partnereid. „Aga eks meie, väikeste firmade kaasaktsionärid, olime suures laevas ikkagi kui reisijad,“ toob ta võrdluse. „Suuna määrasid kapten ja tema meeskond.“
    Tšernjavski on juhtinud Sylvester Kuusalu alates selle asutamisest 1988. aasta oktoobris, enne seda töötas ta mõnda aega Sylvesteri Valgejõe osakonnas. Vähem kui aasta pärast suurtehingut ehk 2003. aasta septembris ostis ta ettevõtte Stora Ensolt tagasi. Sylvester Kuusalu tegutseb jätkuvalt metsavarumisega, oma talus kasvatab Tšernjavski aga hobi korras Eesti raskeveohobuseid.
    Kunagise metsavarumisfirma ja Kunda sadama puiduterminali haldaja ASi Virupuu juhataja Kalmer Visnapuu ütleb, et tegelikult ei olnud osalus see, mis pani inimesed tööle. „Kes on hingelt ettevõtja, see on ettevõtja,“ kinnitab ta. Sylvesteri aktsiate müügist saadud raha investeeris Visnapuu põllumajandusse, täna on ta Eesti üks tuntumaid ja suuremaid lihaveisekasvatajaid.
    Ladus hindamisprotsess
    Visnapuu kinnitusel läks tütarettevõtete väärtuste hindamine probleemideta. „Ma arvan, ja mitte ainsana, et enamusel juhtudel hinnati ettevõtte väärtus oluliselt kõrgemaks, kui me ise seda arvasime olevat,“ lisab ta. „Seepärast ei tekkinud ettevõtete väärtuse hindamisel probleeme.“
    Kunagise Forestex Pärnu ASi Viljandi piirkonna juhi Lembitu Pärna hinnangul oli Sylvesteri müügiprotsess algusest lõpuni läbi viidud läbipaistvalt ja väga soliidselt. „Mitte ükski, kes selles osales, ei tohiks nuriseda, et talle kuidagi ülekohut tehti,“ räägib Pärna.
    „Juhtkond Polliga eesotsas kohtles kõiki oma kolleege võrdselt, ei olnud mingit vahetegemist ja kõik oli avalik. Kui sa siin kuuled ettevõtjate vahelistest vastuoludest, kus sõbrad on omavahel tülli läinud ja käivat kohut, siis mul tuleb alati meelde meie tehing, kus mindi sõpradena lahku.“
    Pärna töötas viimased kümme aastat Viljandis autode tehnoülevaatuse punkti juhatajana, eelmise aasta lõpus jäi ta pensionile.
    Sylvesteri 97 aktsionäri seas oli üks inimene, kes tegelikult Sylvesteri grupis ei töötanud, ent oli kunagise metsavarumisfirma AS Sylvester Sonda väikeaktsionär. Selleks inimeseks oli Andres Poll, kes praegu juhib oma transpordifirmat OÜ Thomson Transport. „Läbi juhuse sattusin aktsionäriks,“ jääb Poll kidakeelseks ka pärast korduvaid katseid teada saada, kuidas temast ikkagi Sylvester Sonda kaasomanik sai. „Ma juba ütlesin, et elusaatus viis niimoodi. Ju ma siis olin õigel ajal õiges kohas.“
    Sylvester Sonda endise juhi Nikolai Malinovski sõnul kutsus ta Andres Polli kui aktiivset noormeest omal ajal tööle, ent tulutult. „Meelitamiseks sai talle osalust pakutud,“ lisab Malinovski. Praegu tegutseb Malinovski metsanduses FIEna.
    Neljas saeveskis – Imavere, Paikuse, Kurista ja Aravete saeveskis – oli eraisikuist aktsionäre juba varasemast ajast ja nemad pääsesid automaatselt Sylvesteri aktsionäride ringi. Sylvesteri laiendatud omanikeringi kaasati 1. augustil 2002 aga ka näiteks Näpi saeveski, Paikuse saeveski ja Lätis Launkalnes asuva, äsjakäivitunud saeveski mitmed tippjuhid.
    „Kõik oli väga ausalt tehtud, isegi uued tulijad, nagu näiteks meie kolmekesi, võeti üldistel alustel punti,“ kiidab Heiki Vahermets, Launkalne Sawmilli juhataja aastatel 2001-2005. Lisaks temale said Sylvesteri aktsionärideks saeveski toonane tootmisjuht Uldis Deisons ja toonane tehnikajuht Maris Gravelsinš. Pärast Vahermetsa lahkumist juhib Launkalne saeveskit Uldis Deisons.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.