Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

90 aastat aiandusharidust Räpinas

28. mai 2014, 09:42
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20140528/COMMERCE/305289933/AR/0/AR-305289933.jpg

Räpinas on aiandusharidust antud vaid kuus aastat vähem kui on olnud Eesti riiki, seega võib Räpinat pidada ilma erilise liialduseta Eesti aianduse hälliks.

Põllumajandushariduse andmine sai alguse 1924. aasta 1. augustil, kui Räpina Reaalgümnaasium sai ametlikuks nimeks Võru maakonna Räpina avalik ühis-põllumajandusgümnaasium, kusjuures reaalklassid kujundati sujuvalt ümber põllumajandusklassideks. Õpilasi oli koolis 119, neist poisse 82 ning tüdrukuid 37.

Käesoleval ajal Räpina Aianduskooli nime kandev ametikool on alates loomisest saanud uue nime 17 korral. Kõige kauem, 24 aastat (1968–1992), oli nimeks Räpina Sovhoostehnikum. Räpina Aiandustehnikumi nime on kool kandnud kaks korda, aastal 1941 ja ajavahemikul 1958–1968, Räpina Kõrgem Aianduskool on oldud aastatel 1941–1944 ja aastatel 1992–2001.

90-aastase ajaloo vältel on aianduskooli juhtinud 14 direktorit. Kõige kauem, 29 aastat (1950–1979), töötas direktorina legendaarne Bernhard Kärbis, Eesti taasiseseisvumise järel on direktoriteks olnud Mati Kirotar (1986–1995), Valdur Madisson (1995–2000) ning Heino Luiga, kes on selles ametis alates 2000. aastast kuni tänaseni.

Õpetajad, kes on töötanud ja töötavad ka praegu Räpina Aianduskoolis, väärivad hoopis pikemat käsitlust kui käesolev kirjaruum võimaldab, nende hulgas on oma eriala ja valdkonna tippe. Nad on andnud suure panuse aianduse, maastikuehituse ja floristika kompetentsi hoidmisele Räpinas. Selleks, et loetleda olulisi inimesi, keda peaks siinjuures nimetama, läheb tarvis väga paljude inimeste kahe käe sõrmi ning kirjaruumi – jäägu see ülesanne mahukamate almanahhide ja ajalooraamatute kanda. Seetõttu tõstame siinkohal eriliselt esile ühe Räpina aianduskooli ajaloo võtmeisiku.

Eesti aianduse suurkuju Adolf Vaigla (1911–2001) pühendas aednike õpetamisele Räpinas alates 1936. aastast kokku üle kuuekümne aasta. Tema tööde jätku ja mõju on Räpinas näha igal sammul. Vaigla õpetas Räpina Aianduskoolis paljusid õppeaineid, juhendas praktikaid ning tegeles edukalt sordiaretusega. Vaigla aretatud sirelid, elulõngad ja paljud teised ilutaimed on tuntud üle Eesti, aiandusringkondades aga kaugemalgi. Kanadas Hamiltoni Kuninglikus Botaanikaaias peetavas rahvusvahelises sirelisortide registris on loetletud mitmed tema sirelisordid, sh ülemaailmselt registreeritud sordinimedega 'Aino', 'Elsa Maasik' (kummardus eesti armastatud ooperisolistile), 'Tiina', 'Vaiga' ja 'Arvid Vilms' (kummardus kunagisele koolivennale ja hilisemale tunnustatud aednikule Kanadas).

Vaigla mõju oma kodulinna Räpina linnapildile on suur ning tähenduslik. Tänu Tiina Tallinna aia- ja ajaloolisele uurimusele „Räpina aiad ja pargid“ (2011) teame, et Adolf Vaigla käsi on olnud „mängus“ paljude koduaedade ja asutuste haljastusplaanide koostamisel ja ellu viimisel ning Räpina parkide ja haljasalade kujundamisel. Mainitagu siinkohal järgmised: Ausamba park (rajatud 1952. aastal Vaigla kavandi järgi ja tema juhendamisel), Veteranide salu (rajatud 1963. aastal Võru maantee sillast ülesvoolu asuvale poolsaarele Vaigla juhendamisel), Laulupeosalu (rajatud Eesti esimese ülemaalise laulupeo 100. aastapäeva tähistamiseks, seejuures haljastustöö tegid Räpina nais- ja meeskoor oma dirigentidega Vaigla juhendamisel). Vaigla töösse ja ellu suhtumist ilmestavad kujundlikult tema ütlus „Aed vajab armastust ja andumusega tööd“ ning kindel veendumus selles, et igas inimeses on mõni protsent aednikuverd.

Adolf Vaigla elutööd on tunnustatud Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärgiga 1998. aastal, ta on valitud Põlvamaa Aasta Inimeseks (1997) ja Räpina aukodanikuks. Et tähistada sajandi möödumist aianduse suurkuju sünnist ning esile tuua tema panust Räpina ajaloos, kuulutati 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.

Räpina Aianduskool on Räpina vallale ja kogu piirkonnale märgilise tähendusega. Räpina valla kohaturunduse strateegia väljatöötamise käigus tellis Räpina vald uuringufirmalt üle-eestilise uuring Räpina tuntuse kohta. Selle käigus küsitleti tuhandet inimest Eesti erinevaist paigust, eri vanusest, erinevast rahvusest. Uuringu tulemused näitasid, et suure ülekaaluga tuntakse Räpinat ennekõike Räpina Aianduskooli kodulinnana, see märksõna edestas ajaloolist Räpina paberivabrikut, Räpina metsamajandit ja teisi. Räpina esitlemisel on mõisa park ja Räpina Aianduskooli kollektsioonaiad vaatamisväärsuseks number üks, seda eriti inimestele, kes oskavad hinnata maastiku ilu enda ümber ning osavat aednikukätt looduse kujundamisel.

 

Räpina Aianduskooli tuntus on üsna loomulik, sest tuhandetest aianduskoolis õppinutest on tõenäoliselt igas Eestimaa nurgas keegi, kes on andnud panuse aianduse arendamisel või oma kodukoha kaunimaks muutmisel. Eestimaa aiandusfirmades on valdav osa spetsialistidest Räpina Aianduskooli taustaga. Viimastel aastatel on kooli populaarsus oluliselt kasvanud. Koolis õpib hetkel 800 õpilast, seejuures on sessioonõppesse tulla soovijaid olnud rohkem, kui on olnud võimalik vastu võtta. Räpinasse tulijaid ahvatlevad kindlasti ka praktikavõimalused nii välismaal, hetkel 10 Euroopa riigis, kui ka Eesti parimates aianduse ja keskkonnakaitsega tegelevates ettevõtetes.

Räpina omavalitsuse ja aianduskooli suhted on alati olnud väga head. Aianduskool on üheks suuremaks ja hinnatumaks tööandjaks vallas. Vald on püüdnud võimaluste piires panustada kooli ümbruse tänavate korrastamisse ning ajaloolise mõisa renoveerimisse. Nii on mõisatalli rajatud unikaalne loomemajanduskeskus. Räpina Aianduskooli hooldatud Sillapää lossi pargi süleluses asuvas mõisa peahoones, mis oli kaua aega aianduskooli peahooneks, tegutsevad täna valla asutustena Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, mis panustab aiandusajaloo säilitamisse, ning Räpina Muusikakool, kelle noored muusikud aitavad sageli muusikaliselt sisustada ka Räpina Aianduskooli tähtpäevi. Samuti võib tuua hea koostöö näiteks aianduskooli saalikompleksi ruumide ühiskasutuse Räpina Valla Kultuurikeskusega, millega säästetakse nii kooli- kui ka valla eelarves oluliselt kulutusi kultuuri- ja huvitegevuse korraldamisel. Aianduskooli osaluseta oleks mõeldamatu läbi viia meie traditsioonilist maineüritust – Räpina hea kodu päevi. Võimatu on ette kujutada Räpinat ilma aianduskoolita. Järjest enam on püütud Räpina Aianduskooli kompetentsi ja potentsiaali rakendada maakonna ning kogu Kagu-Eesti arengustsenaariumide kavandamisel ja uute lahenduste välja töötamisel. Räpina Aianduskool on tuntud täienduskoolituskeskus kogu Lõuna-Eesti piirkonnale, aianduse valdkonnas aga kogu Eestile.

Õnne Räpina Aianduskooli perele ja kõigile vilistlastele kooli 90. aastapäevaks ja head koostööd edaspidiseks!

Teet Helm,
Räpina vallavanem

Heino Luiga,
Räpina Aianduskooli direktor

www.aianduskool.ee

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 11:33
Otsi:

Ava täpsem otsing