10 huvitavat fakti taasavatud Lutheri Masinasaalis

Lutheri Masinasaali katab konstruktsiooniajaloo seisukohalt väärtuslik ja unikaalne juugendlik raudbetoontarind. Nii suuremahuline raudbetoonist konstruktsioon on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka tehnilises mõttes. Valguslatern, mida betoonist fermistik kannab, on oma pinnalt üks suurimaid Baltikumis.

 

1912 valminud masinasaal ning eriti hoone tehnokorrus polnud kunagi mõeldud eksponeerimiseks. Omaaegsel tehnokorrusel säilitati restaureerimise käigus algupärased püramiidjad postid illustreerimaks kunagist robustset siseviimistlust ning seadmekorruse kandvat loogikat. On tähelepanuväärne, et toona kujundatud detailide vorm on äärmiselt elegantne – seda ka tsoonides, kus peale meistri neid mitte keegi kunagi ei näinud!

 

Austusest maja ajaloo vastu on Lutheri Masinasaali restaureerimisel kasutatud siseviimistluses ohtralt vineeri – kokku lausa 2900 ruutmeetrit. Kuna suure tõenäosusega leiutati vineer just Lutherite vabrikus, oli algusest peale selge, et vineeri tuleks ühel või teisel moel tuua ka masinasaali sisekujundusse. Teadlikult valiti vineeri jaoks viimistlusviis, mis oleks võimalikult sarnane 100 aastat tagasi kasutatud mööblilaki tooniga. See pruunikas toon lisas masinasaali iseloomulikku endisaegset hõngu.

 

Peaaegu sama palju kui vineeri, on masinasaalis kasutatud peidetud kujul ka akustilist plaati – kokku 2750 m². Ilma akustiliste plaatideta oli masinasaalis järelkaja 4 sekundit, mis on poole rohkem kui akustilise muusika kontserdisaalis ja näiteks 4 korda rohkem kui elektroakustilises Nordea kontserdisaalis. Helineelavate plaatidega on taandatud masinasaali järelkaja 2 sekundi peale ning akustiliste ekraanidega töökohtade juures 1,5 sekundi peale. See on mõnevõrra rohkem kui tavapärases büroos, kuid sellise suure saali kohta jääkski tavabüroo kõla vast imelikult kuivaks.

 

Võib mõjuda üllatavalt, et esialgu olid kõik masinasaali seinad ja aknapaled siledaks krohvitud, nagu võib näha samade arhitektide samal ajal tehtud Draamateatri ja Õnnepalee interjööris. Pika kaalumise järel otsustati restaureerimise käigus interjööris siiski loobuda krohvist ja eksponeerida hoopis müürikivi. Seda põhjusel, et rohmakas kivi mõjub tänapäeval paradoksaalselt esteetilisema ja põnevamana kui sile krohv. Lisaks töötab poorne kivi ka akustiliselt paremini.

 

 

 

Vanad kandekonstruktsioonid ja müürid ning uued vahelaed on omavahel täiesti eraldatud ning üksteisele ei toetu. Kõik uued sisseehitatud vahelaed toetuvad metallpostidele, mis on värvitud mustaks. Eesmärk oli hoida vanad ja uued konstruktsioonid selgelt eraldi ja eristatavad.

 

Avatud aatriumis asuvad kolme vertikaalpostiga mustad teraspiirded ei ole juhuslik valik, vaid hoone ajaloole mõeldes arhitekt Hanno Grossschmidti poolt tehtud eridisain. Inspiratsiooni teraspiirete kujundamisel sai arhitekt kahest kohast – Lutheri Masinasaali kõrval säilinud originaal raudaialt ning ühe kuulsaima juugendstiilis Luterma tooli leenilt. Teraspiirde valmistas Eesti ettevõte Mainsten.

 

Kesklöövi lühtrite valikul olid määravaks kaks teineteisele vastandlikku ideed. Ühelt poolt kutsus avar ja tühi ruum sinna riputama ja eksponeerima midagi suurt. Teisalt ei soovitud tähelepanu ruumimõjult kõrvale juhtida ning ka originaalis pole seal kunagi midagi rippunud. Valituks osutusid 1,5meetrise läbimõõduga peened valgussõõrid, mis lasevad endast läbi vaadata, mõjudes samal ajal siiski ka ise omaette vaatamisväärtustena.

 

Parkla sissepääsu ja aatriumi vahele jäävas koridoris asub ajalooliste Luterma toolide ekspositsioon. Igav pikk tunnel sisenemisel pani arhitektid algselt pead murdma, kuid kui selgus, et Ramon Raskil on kogutud ligi poolsada Luterma tooli, tundus igati sobilik elavdada muidu igav sissepääs Lutheri ajalugu tutvustava näitusega. Välja valitud 10 Luterma tooli on paigutatud kahele poole koridori koos tutvustavate tekstidega vanade konstruktiivsete betoonkandepostide vahele klaasvitriinidesse.

 

Enamik sisekujunduse elemente üldkasutatavatel aladel on originaallahendused ja loodud just masinasaalile mõeldes. Sisekujunduses on kasutatud palju ka moodsat Eesti disainiloomingut, näiteks on esindatud Borgi tugitoolid Custo W, Anomal Design klassikalised kangasjuhtmega valgustid, Tamma Desing NÖRK RACK nagid, Tarmeko taburetid ja Pixneri vineerist koolitusmööbel.

 

Äripäeva ehitusuudised korraldab 8. augustil seminari "Lutheri vabriku masinasaalist moodsaks ärimajaks". Registreeruda saab siin.