Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pelletid tagavad keskkonnasõbraliku, soodsa ja mugava kütte

    Hoonete kütmiseks on palju võimalusi, kuid kõige keskkonnasõbralikum ning õli-, gaasi- ja elektrimonopolidest sõltumatum on pelletiküte. Pelletikatel tagab teile sooja maja hea hinnaga ja mugavalt.
    “Üks maja vajab alati ühepalju kütet, kuid küsimus on, kui palju sooja saamiseks kulutatakse ning vaeva nähakse,“ tõstatab SB Keskkütteseadmed OÜ ärijuht Aavo Isak küsimuse. Ta nendib, et kõige soodsama hinnaga küte on hetkel kivisüsi, kuid sellega kütmine on raske, tolmune ja määriv töö. Hinnalt järgmine on puitbriketi ja halupuudega kütmine, kuid seegi tähendab igapäevast füüsilist tööd.“Hinnaklassilt kolmandaks on puidupõhine ja keskkonnasõbralik pelletiküte, mille hind on viimase kümne aasta jooksul kõikunud vaid 10%, samas kui oluliselt kallimaks on vahepeal muutunud nii õli, gaas kui ka elekter,“ ütleb Isak. Vastupidiselt väikesele hinnamuutusele on pelletikatlad ja –põletid teinud samal ajal läbi aga suure arenguhüppe ning jõudnud tasemeni, kus pelletikütte seadmed on täisautomaatsed, vajavad graanulitega täitmist vaid korra nädalas ning nende hooldusvälp on juba pikem kui kuu.Investeeringud pelletiküttesse erinevad vastavalt hoonele. Uue majajuures tuleb iga küttelahenduse puhul kõigepealt paigaldada radiaatorid ja põrandakütte torustik. Pelletikatlamaja ehitus maksab uue eramaja puhul umbes 5000 eurot, sisaldades katelt, põletit, mahutit, etteande-, reguleerimis- ja juhtimissüsteemi ning andureid. Vanema maja puhul, kus on küttesüsteem heas olukorras ning katlale vaja juurde lisada pelgalt põleti ja automaatsüsteemid, on investeeringu suurus keskmiselt 3000 eurot. Pelletiküttele saab üle minna nii kivisöe-, puu-, gaasi- kui ka õliküttelt.
    16 aastat esimesest pelletipõletist
    SB Keskkütteseadmed on kütteseadmeid müünud juba alates 1993. aastast. 1999. aastal paigaldati esimese pelletipõleti. “Õli läks kalliks ning tuli leida sama mugav, aga soodsam alternatiiv – siis avastasimegi enda jaoks pelletid. Aeg läks edasi ning 2005. aastal hakkasime ise pelletipõleteid tootma, seda küll Pelltechi nime all,“ meenutab Isak. “Viimase 15 aastaga on palju muutunud – põleti valib ise oma võimsuse, mõõdab temperatuuri ja korstna tõmmet, saadab SMSe ja e-kirju, katel pühib ennast ise puhtaks ja kontrollib ka tubade soojust – suisa rõõm.“ Möödunud aastal alustas Pelltech lisaks põletitele ka väikeste pelletikatelde tootmisega, sest lihtsalt ei leidnud sellist katelt, mis oleks meeldinud.Isaku sõnul on neile oluline pakkuda kohalikku toodet, mis tarbib võimalikult vähe elektrienergiat, on CO2 neutraalne ning pakub samas võimalikult suurt kasutegurit. Praegu toodame aastas 1200–1400 pelletipõletit ning kuni 200 katelt. Suure osa müügist moodustab eksport läbi edasimüüjate nii lähiriikidesse Lätti, Leetu, Venemaale ja Soome kui ka kaugematesse kohtadesse nagu Tšiili, Brasiilia, USA ja Kanada. Toodete arendamine, valmistamine ja müük moodustavad aastas kokku umbes kolme miljoni suuruse käibe.
    Autonoomne konteinerkatla- maja ühistutele ja tehastele
    Lisaks eramajadele müüb ja ehitab SB Keskkütteseadmed OÜ katlamaju ka koolidele, lasteaedadele, ettevõtetele, vallamajadele, korterelamutele ja tehastele. Pelletiküttel on näiteks Ämari lennubaas, kuhu on rajatud koguni mitu katlamaja.“Põnevaks uuemaks lahenduseks oleme praegu arendamas merekonteineritest autonoomseid pelletikatlamaju, mis võimaldavad näiteks kortermajadel või tehastel öelda lahti senistest keskküttepakkujatest ning hakata kütma end isiklikust katlamajast,“ tutvustab Isak. “Eelkõige sobib see pakkumine neile, kes on tüdinenud kõrgetest küttehindadest, kuid kelle keldrisse ega panipaikadesse ei mahu katlamaja seadmed ära. Seega on võimalik end lahti ühendada senisest trassist ning ehitada hoovile eraldi katlamaja.“

    SB Keskkütteseadmed OÜSära tee 3, Peetri küla, Rae valde-post [email protected], tel 677 5222,www.esbe.ee

    Mis on pelletid?
    Pelletid ehk saepurugraanulid on vääristatud puidukütus, mis on toodetud saepurust ja höövlilaastudest. Pelletid on kokku pressitud kõrgel temperatuuril, neile ei ole lisatud ühtegi ainet ning neid hoiab koos looduslik puidu koostisosa – ligniin. Pelletid on CO2 neutraalne taastuv biokütus, mis sobib kateldes kütmiseks, andes väga suure efektiivsuse.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.