Muusikud said vajaliku tööriista

„Mitte kunagi varem ei ole muusika valdkonna tegijatel olnud Eestis sellist tööriista, et paari klikiga saab kogu oma repertuaari kasutamise kohta statistika kätte, lisaks juurde analüüsi ja seda sisuliselt reaalajas,“ ütleb Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur. Kui senini on raadiojaamad pidanud aruandeid koostades käsitsi monitoorima, siis nüüd Soundalyzeriga on see minevik.

„Muusikapaladel on igal ajahetkel erinevatel helidel erinev valjuse vahekord. Pala jagatakse väikesteks ajalisteks lõikudeks ja iga lõigu tugevamatest helidest kombineeritakse matemaatiline muster ehk sõrme­jälg, mis on taasarvutatav sama salvestise mistahes taasesi­tusel. Sõrmejäljed on andme­baasis indekseeritud, mistõttu on võimalik taasesitatavat lugu tuvastada reaalajas juba mõnesekundilise mängitava lõigu põhjal,“ selgitab BPW Consultingu esindaja Evelin Kuusik. Hetkel on süsteemis juba ligi miljon erinevat sõrmejälge ehk lugu, mille kohta statistikat saab. Artist saab Soundalyzerist infot, millistes raadiojaamades tema lugu on mängitud, mis aegadel ja kui palju. Samuti saavad reklaamitellijad kontrollida, kas reklaam on õigel ajal eetris. Ja raadiojaamad saavad lihtsasti statistikat kätte.

Süsteemi väljatöötamise sooviga pöördus tarkvaraarendajate poole Eesti Esitajate Liit ise, et neil oleks võimalus saada kiirelt ja mugavalt täpset infot. „Kaardistasime kõik teadaolevad välismaised teenusepakkujad, kuid nende hinnatase oli üsna krõbe, samuti puudus andmebaasides info Eesti muusika kohta ja pakutud aruandlus sobis pigem suurema auditooriumiga riiki,“ räägib Urmas Ambur, kelle sõnul on BPW Consultingu välja töötatud Soundalyzer midagi palju rohkemat, kui algul ette näha osati. „Seda, mida süsteem täna pakub, me välismaiste võimaluste juures ei kohanud.“ Eesti Esitajate Liit rääkis tarkvara arendamisel kaasa ka sisu ja funktsionaalsuse puhul. „Algselt koostati põhjalik süsteemi analüüs, et luua mugav töövahend, mille kaudu saaks kiiresti vajalikud raportid kätte,“ räägib Ambur. BPW Consultingu projektijuhi Evelin Kuusiku sõnul oli programmi väga põnev arendada. „Tahtsime teha mõnusa ja tänapäevase keskkonna muusikutele ja ka teistele, kel on huvi monitoorida raadios mängitavat.“

„Kindlasti on Soundalyzer mõeldud kõikidele muusikutele, aga ka näiteks reklaamitellijatele, kes saavad oma klipi üles laadida ja näha aruannet, millisel kella­ajal ja mitu korda see on eetris olnud,“ sõnab Kuusik. Urmas Ambur piire Soundalyzeri kasutusele ei seaks: „Eelkõige on see mõeldud muusikaga seotud inimestele ja ettevõtjatele, aga kui me selle valdkonna ära kaardistame, näeme, et siin tegutsejaid on päris palju. Ühel päeval võib selline helisid võimekalt analüüsiv süsteem olla vajalik mis tahes valdkonnas, alates meditsiinist ja lõpetades riigikaitsega."

Programmi loonud BPW Consulting on tarkvara­arendusega tegelev ettevõte, kelle missioon on ärikriitiliste tarkvaralahenduste väljatöötamine. Tegutsenud on nad alates 1999. aastast, teostanud mitmeid suuremahulisi ning tehniliselt keerukaid lahendusi, näiteks võib tuua liiklusohutuse süsteemi Eesti Raudteel, SMS-112 lahenduse päästeameti jaoks. Soundalyzerit peavad nad matemaatiliselt nõudliku süsteemina seni tehtud töödest suurimaks väljakutseks. 

Tanel PadarmuusikTegemist on suurepärase võimalusega saada reaalset tagasisidet, milliseid lugusid raadiotes mängitud on. Oluline on see, et muusika kasutamine on hästi monitooritud. Kuna tasude määramine käib paljuski playlist’ide alusel, siis oleks väga tähtis, et sellised protsessid oleks detailsemad ja läbipaistvamad.Põhjanaabritel oli analoogne träkkimissüsteem juba ammu olemas. Aga mis peamine, nüüd on meil ka. Pole ju olemas paremat varianti muusikule, kes peab oluliseks, et tema muusika raadiotes kõlaks. Mina vaatan mitu korda nädalas, milliseid lugusid mängitakse ja ka seda, kui palju. Kui numbrid näitavad, et mõni laul hakkab oma elu ära elama singlina, siis on aeg millegi uuega välja tulla.

Priit VareSKY MEDIA programmidirektorIseenesest ei ole see teenus raadio pilgu läbi midagi revolutsioonilist. Rahvusvaheline konkurent on analoogse tootega juba ammu turul. Ent nende teenus on üle mõistuse kallis, meil ei ole mitte mingit tahtmist seda tellida. Ilmselt kujuneb eestlaste versioon tunduvalt odavamaks ja lisaks sellel märksa kaasaegsem ja ka lihtsam väljanägemine. Ja loomulikult arvestatakse meie konkreetsete soovidega, vähemalt esialgu, kui seda üles ehitatakse.Kindlasti me hakkame Soundalyzerit kasutama, juba proovime. Sellest saab üks tööriistadest. Mitte küll põhiline, aga siiski kasutatav. Teoorias võib selle abil kõigi konkurentide playlist’ide loogika väljatuletada, küsimus on pigem selles, et mida selle infoga peale hakata.  Pigem on programm abiks ikkagi väga konkreetsete laulude puhul. Kas teised jaamad ka mängivad? Ja kui palju mängivad? Need vastused leiab sealt kiiresti.Urmas AmburEesti Esitajate Liit (EEL) tegevdirektorEesti Esitajate Liit (EEL) esindab lisaks 1200 kohalikule lauljale ja muusikule rohkem kui 350 000 välismaist esitajat.Aastas tehakse kogutud tasude jaotus enam kui 400 000 fono­grammi kasutuskorra vahel, kusjuures iga fonogrammi salvestamisel on osalenud keskmiselt 5–6 esitajat, aga on ka selliseid, millel esitajaid üle 100. Võrreldes tasude kogumisega on nende jaotamine andmete suure mahu tõttu märksa keerulisem protsess, mida pidevalt arendame.Iga uudne lahendus, nagu näiteks Soundalyzeris, mis meie eesmärkide saavutamisele kaasa aitab, on meie valdkonnas igati tervitatav.