Maailma täpseim ja parim teenindus lennujaamas on Eestis*

05. mai 2016, 12:00
TIIT KEPP (vasakult teine) koos kolleegidega Saksamaal TREPELi tehases, kus ollakse sage külaline, kuna enne tehnika soetamist kontrollitakse kõike ka kohapeal.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160505/CM/160509846/AR/0/AR-160509846.jpg

Aastas tuhandete lendude teenindamine ei ole kergete killast, kuid Tallinna lennujaamas kõige selle eest hoolitsev AS Tallinn Airport GH järeleandmisi ei tee, millest räägib ka suurte lennufirmade usaldus ettevõtte vastu.

Lennart Meri lennujaamas korraldab GH maapealset teenindust ja majandust aastast 2006, tehes ühtlasi tihedat koostööd Saksamaa partneritega. Juhatuse esimees Tiit Kepp hindab olulisimaks selle suhte juures just bürokraatiavabadust ja teineteisemõistmist. “Parim tõestus on Lufthansa loobumine Eesti esindusest, kui kogu teenindusprotsess ja selle tagamine on 100% usaldatud Eesti ettevõtte – AS Tallinn Airport GH – kätesse. See tähendab ainult suurt usaldust,” sõnab Kepp.
Just Lufthansa usalduse tõttu on ka teised suured vedajad saanud kinnitust, et Eesti juurtega rahvusvaheline teenindusettevõte on usaldusväärne ja siit saadav teenus maailmatasemel. Tänasel päeval on Lufthansa kõrval GH klientideks näiteks airBaltic, Turkish Airlines, Finn­air ja easyJet, kusjuures Finnairi koostatud teenindusjaamade punktuaalsuse tabelis on GH püsivalt esimese kuue parema seas ning kõnealune Luft­hansa on valinud GH teeninduse kolmel korral maailma parimaks*. “Kvaliteet müüb. Mis saab aga olla kvaliteetsem kui Saksa kvaliteet, mille on omaks võtnud üks Eesti teenindusettevõte?” võtab Kepp kokku.
“Samuti on oluline Saksamaale reisimise lihtsus. Otseühenduste loomine Saksamaa erinevate linnadega ongi kindlasti tulevikku suunatud võtmesõna. Juba avati Müncheni liin, mida opereerib Nordica koostöös Lufthansaga, nii et suhtlemine ja äri ajamine saab minna ainult veel paremaks,” lisab juhatuse esimees.

Tunnustatud ettevõte, rahulolevad töötajad

Lendude teenindamisel mängib rolli ka täpsus, milles sakslased osavad. “Kui meile lubatud varuosa on lubatud siia toimetada ülehomme, siis tihtipeale täpselt kahe päevaga see ka meie tehniku laual on. Lendude väljumise täpsust teavad siin kõik. Meil on seda teemanti tulnud lihvida aastaid. Küll läks lennukisalongi koristamise aeg pikaks, küll jõudsid ajalehed liiga kaua lennukisse, aga lennuk väljus alati täpselt õigel ajal,” kiidab Kepp.
Nii lähtutaksegi GH töös paljuski Saksamaa eeskujust, kuna sealt tulevad suunised ning nõuanded on hästi läbi mõeldud. “Meie lepinguläbirääkimiste kultuur sakslastega on kõige loogilisem, konstruktiivsem ja konsensuslikum. Samas ei osutata pisipraagi puhul kohe näpuga lepingu suunas, vaid proovitakse leida kõigepealt koostööpunkt, kuidas tulevikus vigu vältida ja nendest õppida, et sarnaseid olukordi enam ei tekiks. Eesmärk on ikkagi reisija heaolu, mitte raha kogumine. Rahulolev reisija tagab ka ettevõtte edukuse. See on lennunduse põhitõde,” ütleb Kepp.
Rahulolu peetakse silmas ka GH töötajate motiveerimisel ? kui ettevõtet tunnustatakse üle maailma, viitab see heale tööle, milles on osa igaühel. Individuaalselt kiidetakse töötajaid samuti, kuid juhatuse esimehe sõnul särab neil silm ikkagi siis, kui tunnustatakse ettevõtet tervikuna.

Usaldus päästab

Lendude teenindamisel kasutatav tehnika on enamikus valmistatud Saksamaal. “Jalgratast me siin ei leiuta ja kui sul on kriteeriumiks ajafaktor ning kvaliteet, päästab ainult usaldus. Enamik rasketehnikast on meil soetatud Saksamaalt,” sõnab Kepp. Saksamaal toodetud on näiteks suured konteinerlaadurid ja elektrilised pagasiveokid (TREPEL Airport Equipment GmbH) või pagasilindi laadurid (MULAG). Lennumeeskonnad sõidavad ringi Mercedese minibussidega ning reisiterminali check-in’i iseteeninduskioskid valmistati Dortmundis Materna tehases.
Koostöö Saksamaa partneritega ongi Kepi hinnangul kõike arvesse võttes just seetõttu ladus, et sealne  ärikultuur sarnaneb eestlaste omaga. “Mõistame teineteist kohe. Vähemasti mina olen seda tunnetanud enda kolleegidega aastaid,” lisab Kepp, et on alati nõus maksma tehnika eest pigem rohkem, kui võidab sellelt asjaajamise lihtsuse nii enne kui ka pärast tehingut.
Kas Eestil on Saksamaalt midagi ka õppida? “Pikalt järele mõeldes meenus esimese asjana just sotsiaalpoliitika ? sel on mitu alatooni, kuid seda mitmetähenduslikkust võiksime ja peaksime Saksamaalt õppima,” tõdeb Kepp.

VAADE lennujaama lennuradadele.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2016, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing