Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg: Börs on majanduse peegel

Artikkel

- Sisuturundus
- 9. mai 2016 kell 8:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg: Börs on majanduse peegel
Rauno Klettenberg
Mais 20aastaseks saava Nasdaq Tallinn ASi juhatuse esimees Rauno Klettenberg leiab, et toimivast väärtpaberibörsist tõuseb tulu kogu ühiskonnale.
Raha liigub ikka sinna, kus ta saab olla kõige tootlikum.
Mis asi üldse on väärtpaberibörs?
Väärtpaberibörs on finantsinstrumentide (aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, jm) turg. Esimesed börsid tekkisid Hollandis 13. sajandil, maailma vanimaks siiani tegutsevaks börsiks peetakse tänaseni tegutsevat Amsterdami börsi, mis loodi 1602. aastal Dutch East India Company aktsiatega kauplemiseks. Tallinna Börsi ehk Nasdaq Tallinn ASi eelkäijaks on 1920. aastal loodud Tallinna fondibörs, mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. Tänasel kujul alustas Tallinna börs tegevust 20 aastat tagasi – 1996. aasta mais.Börside põhiline ja olulisim ülesanne on pakkuda ja reguleerida keskkonda, kus ettevõtted saavad kaasata kapitali. Aktsiate esmasel avalikul pakkumisel müüb ettevõte börsil osa ettevõttest ning pakub seda nii suurtele (investeerimisfondid, pensionifondid jm) kui ka väikestele (üldjuhul eraisikud) investoritele.Börsi teine oluline ülesanne on pakkuda avalikkusele võimalust oma säästude investeerimiseks. Kui inimesed investeerivad osa oma säästudest aktsiatesse, suunavad nad raha, mis oleks muidu seisnud kas kodus või pangakontol, majandusse, kus seda on võimalik kasutada efektiivsemalt ja luua väärtust. Vana kõnekäändki ütleb, et raha liigub ikka sinna, kus ta saab olla kõige tootlikum. Börside tegevus iseloomustab seda ütlust eriti hästi, sest inimesed, kel on vaba raha, millel lähiajal kasutusotstarve puudub, suunatakse nendeni, kel on ideed ja tahe midagi luua või arendada, kuid kel endil puuduvad selleks piisavad rahalised vahendid.
Miks peaks ettevõte börsile minema?
Ettevõtted tulevad börsile eelkõige lisaraha kaasamiseks, et laiendada ettevõtte tegevust, rahastada tootearendust või laieneda välisturgudele. Samuti on börsiletuleku põhjusteks soov suurendada ettevõtte tuntust ja tugevdada mainet, tõstes seeläbi usaldusväärsust koostööpartnerite ja klientide silmis. Börsil olemine tähendab, et ettevõte on läbipaistev igas mõttes ja standarditele vastav finantsaruandlus ning ettevõtte väärtust mõjutada võiv info kõigile avalikult kättesaadav. Üks börsiettevõtete suur eelis mitteavalike ettevõtete ees on, et turg annab nende juhtkonna otsustele ja ettevõtte tegevusele kohest tagasisidet ning seeläbi on ettevõtte väärtus turul kogu aeg näha.
Tasub teada: Ettevõtete valikuvõimalused Balti turul Balti põhinimekiri
Pika ajalooga suuremad stabiilsed ettevõtted
Turuväärtus vähemalt 4 MEUR
Free float vähemalt 25% või 25 MEUR
Balti lisanimekiri
Keskmised ettevõtted
Turuväärtus vähemalt 1 MEUR
Piisav free float
Balti võlakirjanimekiri
Maht nimiväärtuses vähemalt 1 MEUR
Alternatiivturg First North
Väiksemad kasvuettevõtted
Mis on Tallinna börsi roll Eesti majanduses?
Meie eesmärk on pakkuda Balti ambitsioonikatele ettevõtetele ja investoritele kvaliteetseimat ja läbipaistvaimat kohtumispaika.Tallinna ja teised Balti börsid teenindavad investoreid ja ettevõtteid oma lähiregioonis. On oluline, et regionaalselt tegutsevad ettevõtted saaksid kaasata raha ja ning olla tuntud turul, kus nad tegutsevad. Väiksemate börside regionaalne ühinemine – näiteks Tallinna, Riia ja Vilniuse börside liitumine Balti börsiks – võimaldab suurendada kohalike ettevõtete nähtavust ka lähiregioonis.Meie visioon on investorite Eesti. Eesti, kus inimesed ning ettevõtted investeerivad oskuslikult ja julgelt heade ideede elluviimisse.Viie aasta pärast võiks Balti börs olla dünaamilise, paindliku ja kiire kohanemisvõimega majanduse hot-spot: börsile lisandub järjepidevalt uute ettevõtete aktsiaid ja võlakirju; börsil on noteeritud näiteks viie suurema riigiettevõtte osalused; start-up-ide jaoks on börsi pakutavate võimaluste kasutamine loomulik osa ettevõtte kasvatamise protsessis: paljudest kümmekond aastat varem käivitatud iduettevõtetest on saanud tublid hea potentsiaaliga ja ambitsioonikad tegijad, kelle aktsiad on noteeritud Balti börsi põhinimekirjas.Eesti inimeste jõukus ning investeerimisalased teadmised võiks saavutada taseme, kus pikaajaline investeerimine ja oma finantstuleviku kindlustamine on muutunud lõviosa elanikkonna jaoks iseenesestmõistetavaks. Eraisikute säästude ringlusse toomiseks on Eesti riik lasknud välja ja toonud börsile 1, 2, 5 ja 10 aasta pikkused riigivõlakirjad.
Tasub teada: Miks minnakse börsile?
Laiemad võimalused lisakapitali kaasamiseks (tootearendus, uued turud, agressiivne kasv)
Tuntus, maine, läbipaistvus, tähelepanu
Suurem usaldusväärsus partnerite ja klientide silmis
Suurem efektiivsus, turu kohene tagasiside otsustele
Miks viiakse börsile aktsiad?
Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks
Klientide sidumine ettevõttega aktsionäri staatuse kaudu
Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?)
Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele
Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel
Väljumisvõimalus senistele investoritele
Miks viiakse börsile võlakirjad?
Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms.
Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad
Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust
Mida börs erainvestorile annab?
Võimaluse investeerida, osta ja müüa ettevõtte väärtpabereid. Miks? Et saada kasu ettevõtte kasvust (aktsia hinna tõus ehk kapitalikasv) ja kasumist (osa ettevõtte kasumist ehk dividendid) või teenida intressitulu (nt võlakirjad).Konkreetsed põhjused, miks inimesed investeerivad, on mõistagi erinevad (nt pensionipõlve nautimine, oma äri rajamine, õpingute rahastamine, kinnisvara ostmine, maailma avastamine, lõõgastumine jne), kuid algpõhjus on kõigil sama: panna osa oma rahast teenima, et olla tulevikus jõukam. Investeerimine toob investoritele loodetavasti juurde rohkem raha, mis võimaldab neil elada vähemalt majanduslikus mõttes paremini, tehes ja nautides asju, mis neile enim meeldivad. Investeerimisel on ka psühholoogiline pool: juba ainuüksi teadmine, et sul on olemas varad, mis võimaldavad sul ühel hetkel elada nii, nagu sa ise soovid, on väärtus iseenesest.Investeerimisel tuleb aga alati arvestada riskiga: risk ja oodatav tootlus on omavahel võrdelises seoses. On selge, et lihtsalt kogudes päriselt jõukamaks ei saa. Ning kuigi riskivaba investeeringut pole olemas, kaotab lihtsalt „alles hoitud“ raha oma väärtust vääramatu jõuga täiesti riskivabalt. Seega, et vara väärtus pika aja jooksul säiliks ja kasvaks, tuleb mingisugune risk võtta. Investeerimine on alati seotud usuga paremasse tulevikku, näiteks on aktsiatesse investeerimise puhul sisuliselt tegu panusega sellele, et ostetaval ettevõttel läheb tulevikus hästi ja investorina on võimalik ettevõtte heast käekäigust osa saada.
Hetkel kuum