Millised on Eesti fondide eelised Luksemburgi fondide ees?

25. mai 2016, 08:15
Tarmo Karotami, Northern Horizon Capitali Baltikumi kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fund fondijuht
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160524/CM/160529854/AR/0/AR-160529854.jpg

Luksemburg on tuntud kui Euroopa fondivalitsemise pealinn.

Euroopa suurimad institutsionaalsed investorid on aastaid kasutanud Luksemburgi investeerimiskehasid investeerimaks väga erinevatesse projektidesse, mille kasutamise eest audiitoritele, advokaatidele ja muudele konsultantidele kolossaalseid summasid välja käiakse. Luksemburgi fondid, mis on investeerinud Eesti börsifirmadesse, on näiteks KJK Fund Sicav-SIF (AS Baltika aktsiad). Mis on aga Eesti investeerimisfondide eelised Luksemburgi fondide ees?
Eestis on 2015. aasta seisuga registreeritud 17 fondivalitsejat ja 65 investeerimisfondi, mille hulka ei kuulu pensionifondid. Investeerimisfondide varade maht on kokku 3,3 miljardit eurot, kasvades võrreldes eelneva aastaga 0,4 miljardi euro võrra. Eesti fondide registreerimine on seega aja jooksul jõudsalt arenenud ning jätkub ka turuosalisi, kes soovivad siin fonde asutada ja valitseda. Kui eelmisel kümnendil investeerisid näiteks Eesti ja Baltikumi kinnisvarasse ainult väljaspool Eestit, sh Luksemburgis registreeritud fondid, siis nüüd on need pigem asendunud kohalike Baltikumis registreeritud fondi struktuuridega.
Siiski pole efektiivsed Baltikumi fondistruktuurid võrreldes Luksemburgi omadega välisinvestorite silmis veel kaugeltki sama populaarsed. Põhjuseks pelgalt harjumus ja mugavus eelistada vanu toimivaid Luksemburgi struktuure, millel on nagu Saksa auto puhul kvaliteedi märk küljes. Baltic Opportunity Fundi fondijuhi Tarmo Karotami sõnul ka Eesti investeerimisfondid eriti viimase viie aasta jooksul investorite seas populaarsust kogunud.
„Meie investorbaas on lai ning põhiliselt on tegu väga kogenud fondijuhtidega ning investoritega, kes investeerivad globaalselt. Baltikumi eduloost rääkides olen alati selgitanud ka Eesti fondistruktuuri eeliseid, milleks põhiliselt on madal kulubaas ning turuosaliste sõbralik finantsinspektsioon,“ selgitas Karotam, kes juhib lepingulist kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fondi (BOF). Selle investorid on juba aastast 2011 saanud kasu fondi reeglites kirjeldatud selgest dividendipoliitikast ja efektiivsest kulubaasist.
„Regulaatori ehk finantsinspektsiooni hea suhe turuosalistega ning maksimaalselt kiire fondi ettevalmistus protsessi aeg on tänases maailmas, kus head ärivõimalused ei oota, eriti oluline,“ lõpetas Karotam.
BOF on olemuselt sarnane Luksemburgi fondi struktuuridega. Toome all olevas tabelis välja Eesti REIF struktuuriga fondi ja Euroopa juhtivate Luksemburgi fondide võrdluse.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. May 2016, 16:51
Otsi:

Ava täpsem otsing