Kuidas tootmises säästa sadu tuhandeid eurosid?

Seitse kuud tagasi alanud ümberehitustööde käigus tehti ümber vana, õliga köetav katlamaja. Juhatuse liikme Olle Hormi sõnul tingis vahetuse eelkõige vana katlamaja amortiseerumine ning vajadus uuema lahenduse järele. ICP Solutionsi pakkumisel võeti arvesse hinna ja kvaliteedi suhet – kuigi tegu polnud odavaima lahendusega, tundus kogu protsess paigaldusest valmimiseni teistest kõige mõistlikum.

Atria tehasesse projekteeris ICP Solutions n-ö täiskomplekti, mis hõlmab endas lisaks aurukatlale ka soojussalvestid, mahutid jm energiatalletuse lahendused. See tähendab, et kui tehas parasjagu auru ei kasuta või ühtäkki tootmine peatub, ei suunata auru õhku, vaid tarbevee soojendamisse. Praegune hakkpuidu katel Atrias töötab võimsusel 2 MW. Arvutuste kohaselt peaks see tagama piisava võimsuse ka talvisel ajal, mil tehast rohkem köetakse. Kuidas on lood efektiivsusega sel perioodil, tuleb ka Hormi sõnutsi lihtsalt oodata ja vaadata.

Tehaste jaoks on siiani peamine probleem olnud tarbimisgraafik – hüppeline energia kasutamine toob paratamatult kaasa energiakao. Kui aga soovida investeerida taastuvenergia lahendusse, tasub see üldiselt juhul, kui süsteemil on piisavalt töötunde. Võttes aluseks tapamaja või meierei, kus töö toimub neljal päeval nädalas kaheksa tunni jooksul, tuleb ka tasuvus aeglasemalt. Kui tootmine toimub ööpäev läbi ning katlal on taga pidev tarbimine, muutub ka investeerimine kasumlikuks. Hakkpuidu katla ainus piirang ongi seega lihtsalt tõik, et katlale peab leidma piisavalt kasutust.

Seega ei saagi vaadelda katelt üksikuna, vaid pigem kogu tootmisprotsessi. Eelnevalt tehtud arvutuste ja mõõtmiste kaasabil pannakse paika katla suurus ning vajalikud vahelülid parima efektiivsuse saavutamiseks. Hakkpuidu katla mõistlikkus võrreldes teiste kütuseliikidega algab 800 kW ja mida suurem tarbimine, seda parem omanikule.

Peamiselt kujutab hakkpuidu katlamaja endast rätsepalahendust, kus üht kindlat toimivat süsteemi kõigi jaoks ei ole – igaüht hinnatakse eraldi. Soovi korral on lihtsaim kutsuda kohale ICP Solutionsi spetsialistid, kes vaatavad üle olemasolevad seadmed, teevad mõõdistused ning paigaldavad andurid. Järgneva paari nädala kuni kuu jooksul jälgitakse tehase tööprotsesse. Kui tehases on nädalast nädalasse vaid üks protsess, pole jälgimist kaua vaja. Kui pidevalt aga eri protsessid (nt üks nädal üht asja, teised kaks teist), toimub ka jälgimine kauem. Seega oleneb see tehase tootmisprofiilist.

Suurim erinevus võrreldes teiste lahendustega ilmneb ilmselt küttekuludes ja tootmisefektiivsuses – Atria Eesti tehases tõusis viimane hakkpuidu katlamaja paigaldamisel endise 50 protsendilt 90 protsendini. Kuna toiduainetööstuses kasutatakse suhteliselt palju auru, muudetaksegi hakkpuidu aurukatlamajas vesi auruks, mida omakorda kasutatakse vajalikes protsessides tootmisel.

Hakkpuidu katlamaja puhul saab kasutada ka kehvema kvaliteediga kütust, näiteks puidutööstuses koorejääke jms. Enamiku kütuseliikide hinnad kõiguvad vastavalt turu olukorrale, samas kui hakkpuit püsib aastaid stabiilsena. Isegi kui hind tõuseb näiteks 20 protsenti, on vahe võrreldes gaasi või õliga siiski väike – nii säästetaksegi märkimisväärselt küttekuludelt ja muudetakse energiakulud kohaliku kütusega stabiilsemaks. Varem kasutati Atria tehases kütmisel turvast, ent uue tehnoloogia abil vähendati küttearveid 27 000 eurolt kuus alla 10 000 euroni ühes kuus. Keskmiselt tasubki katlamaja end nelja aastaga ning väheneb ka vajadus palgata mitu katlakütjat. ICP Solutions paigaldab ning hooldab erinevaid taastuvenergia lahendusi. Katla eelarveks kavandatav summa oleneb taas kord nii tootmisprofiilist kui ka vajadusest. Kuigi Atria Eesti tehase puhul kasutati palju juba olemasolevaid investeeringuid, tasub võimaluse korral alustada siiski nullist.   Investeeringute osas aitab ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kus olemas fossiilsest kütusest taastuvenergiale üleminekul nii energiasäästu- kui ka hakkepuidumeetmed. www.icp-solutions.eu