Kasahstan: rahu ja harmoonia tee

31. august 2016, 16:00
Kasahstani pealinn Astana
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160831/CM/160839943/AR/0/AR-160839943.jpg

Põhiseaduse vastuvõtmist tähistatakse Kasahstanis 30. augustil. Riigi president N. Nazarbajev on öelnud, et Vabariigi Põhiseadus on vabaduse alus. Nii andis Põhiseadus Kasahstani rahvale peamise – valikuvabaduse.

Kuigi põhiseadus oli võetud vastu alles 1995. aastal, ühe olulisima valiku tegi Kasahstan veel varem. 1991. aastal loobus riik vabatahtlikult tuumarelvadest ja tuumariigi staatusest.

Siin võib tuua ära tuntud Ameerika kirjaniku O. Henry sõnad selle kohta, et „asi ei ole teekonnas, mida me valime; teekonda sunnib meid valima see, mis on meie sees.“ See on Kasahstani ühiskonna siiras ja teadlik valik. Palju sõltus ka riigi pea N. Nazarbajevi tahtest ja julgusest.

Kiusatus jääda pärast iseseisvuse saavutamist tuumariigiks oli suur, kuna riigi käsutuses oli suur jõud. Toona oli Kasahstani tuumaarsenal neljandal kohal oma võimsuse poolest maailmas, jättes selja taha Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina. Strateegiliste tuumajõudude kompleks koosnes kaasaegsetest massihävitusrelvadest ja nende kohaletoimetamise vahenditest. Vabariiki oli koondatud 148 kontinentidevaheliste rakettide šahtstardiseadet , 1216 kontinentidevaheliste rakettide raketipead ja raskepommitajate laengut. Tuumaarsenal koosnes 104 strateegilisest raketist 1400 tuumalõhkepeaga. Samuti asus riigis suurim tiibrakettidega varustatud strateegiliste pommitajate ??-95 baas.

Lisaks sellele ehitati külma sõja aastatel Kasahstani kogu tuumarelvade loomiseks vajalik teadus-, uurimus- ja tootmistaristu. Rääkimata juba sellest, et riigil olid tohutud ressursid aktiivsete komponentide tootmiseks. Täna asub Kasahstanis neljandik maailma uraanivarudest ning riigi käsutuses on selle rikastamise täistsükkel. Nii võimsast potentsiaalist loobumiseks oli vajalik tugev poliitiline tahe ja suur üldsuse toetus. Kiusatustele mitte alla andmine nõudis suurt tahet. Kasahstan pidas vastu ning maailma üldsuse tunnistusel tegi märkimisväärse panuse globaalsesse tuumarelvastuse vähendamise protsessi ja inimkonna rahulikku arengusse. Kuid see nõudis kohutavat hinda – tuumakatsetused kahjustasid Kasahstani enam kui mõnda muud maailmariiki.

29. augustil 2016. aastal sai 25 aastat Semipalatinski tuumakatsetuste polügooni sulgemisest, mis oli Nõukogude Liidu esimene ja üks suurimaid polügoone.

40 aasta jooksul ajavahemikus 1949.- 1989. a teostati Semipalatinski polügoonil vähemalt 468 tuumakatsetust, mille jooksul lõhati vähemalt 616 tuuma- ja termotuumaseadet, sealhulgas: 125 atmosfääripommi (26 maapealset, 91 õhk-, 8 muud pommi); viidi läbi 343 maa-alust tuumakatsetust (nendest 215 stollides ja 128 puuraukudes). Samuti viidi läbi kümneid hüdrotuuma- ja hüdrodünaamilisi katsetusi. 1949.-1963. aastal Semipalatinski polügoonil katsetatud tuumalaengute koguvõimsus ületas 2,5 tuhat korda Hiroshimale visatud tuumapommi võimsuse. Polügoonist väljapoole liikusid 169 maa-aluse katsetuse gaasifraktsioonid ja pärast 55 õhk- ja maapealset plahvatust tekkinud radioaktiivsed pilved. Just need 224 plahvatust tingisid kogu Ida-kasahstani radioaktiivse saastatuse.

Polügoon asub tihedalt asustatud piirkonnas, radioaktiivsed sademed levisid territooriumil pindalaga üle 300 tuh m2, kus elas 1,7 miljonit inimest. Maa, veekogud, karjamaad on reostatud radioaktiivse lagunemise produktidega. Radioaktiivne kiirgus põhjustas erinevaid haigusi, enneaegset surma ja geneetilisi haigusi elanikkonna seas. Ametlikult kannatanuteks polügoonil läbiviidud katsetuste tagajärjel on tunnistatud 1,3 miljonit inimest. Suur osa Kasahstani territooriumist muutus ökoloogilise katastroofi piirkonnaks. Vaatamata sellele, et polügoon vaikib juba pikka aega, annavad 40 tuumakatsetuste aastat tunda tulevastel põlvedel. Kahtlemata ei ole mõõdikut, millega saaks mõõta tekitatud valu ja tragöödiat. Möödub sadu, võib-olla isegi tuhandeid aastaid, enne kui loodus suudab taastada tasakaalu.

Katsetused lõpetati alles 1989. aastal, aga polügoon suleti 1991. aasta augustis. See on toimunud suuresti tänu kasahhi rahva tuumavastasele liikumisele „Nevada – Semipalatinsk“. Esimest korda maailma ajaloos suleti tuumakatsetuste polügoon rahva tahtel. Kasahstani elanikud näitasid tee ohutumale tulevikule.

Kasahstani algatusel kuulutas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 2009. aasta detsembris polügooni sulgemise päeva – 29. augusti Rahvusvaheliseks tuumakatsetuste vastaseks päevaks. Täna tähistatakse seda päeva üle kogu maailma.

Kasahstani rahva jaoks, kes sai tunda tuumakatsetuste kohutavaid tagajärgi, on nende täieliku keelustamine põhimõtteline küsimus. Mälestus tummakatsetuste ohvritest annab Kasahstanile ajaloolise ja moraalse õiguse olla ülemaailmse tuumavastase liikumise üks liidritest. Loobudes tuumapärandist näitas riik, et julgeoleku kvintessents on mitte tuumaarsenalid, vaid rahumeelne välispoliitika, sisemine stabiilsus, riigi kindel majanduslik ja poliitiline areng. Sümboolne on see, et 2006. aastal kirjutati just Semei linnas alla tuumarelvavaba tsooni loomise leping Kesk-Aasias.

Edendades aktiivselt rahvusvaheliste suhete parandamise ideesid ja valemeid, pakkus Kasahstan välja ja lõi terve rea ülemaailmseid dialoogiplatvorme. Nii kutsuti 1992. aastal kokku  Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverents, mis tegutseb edukalt ka tänapäeval. Alates 2003. aastast toimub Kasahstanis ülemaailmne traditsiooniliste religioonide liidrite kongress. 2008. aastal sai alguse Astana majandusfoorum – tuhanded erinevatest riikidest kokku tulnud delegaadid arutavad regulaarselt maailma- ja regionaalpäevakorra aktuaalseid küsimusi. Seda foorumit külastavad ka Eesti äridelegatsioonid. Tänavu esines foorumil Eesti rahandusminister Sven Sester.

Suurt rolli mängisid Kasahstani missioonid eesistumise ajal OSCEs ja Islami Koostöö Organisatsiooni kuuluvate riikide välisministrite nõupidamisel. 2010. aastal toimus Astanas OSCE tippkohtumine. Kasahstani liidri eestvedamisel loodud Shanghai Koostööorganisatsioon laiendab oma piire ja on saavutanud maailmas märkimisväärse kaalu. IAEA egiidi all loodi Kasahstanis tuumaenergeetikat arendada soovivatele riikidele suunatud Madalrikastatud tuumakütuse pank. Seega tegi Kasahstan olulised sammud selleks, et rahvusvaheline üldsus alustaks reaalset tegevust konfliktide ja teravate probleemide likvideerimisel maailmas. Välja on pakutud ka peameetmed – ennetav diplomaatia, humanismi ja koostöö põhimõtete edendamine.

Eesmärgiga tagada üldsuse toetus Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu jõustumisel algatas Kasahstani president 29. augustil 2012. aastal rahvusvahelise projekti AATOM (Katsetuste lõpetamine on meie missioon).

Samuti algatas Kasahstan tuumarelvavaba maailma saavutamise deklaratsiooni, mis oli võetud vastu ÜRO peaassamblee poolt 2015. aasta detsembris.

2016. aasta kevadel esitles Kasahstani riigipea IV tuumajulgeoleku tippkohtumisel Washingtonis üldsusele oma uue dokumendi pealkirjaga „Manifest „Maailm. XXI sajand“, mis sai kohe ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu ametliku dokumendi staatuse.

Antud Manifest on kõikide rahvaste kooskõlastatud ja vastutustundliku tegevuse strateegia sõjaviiruse ja konfliktidega vüitlemisel. Dokumendis on toodud ära kolm põhimõtet ja viis tegevussuunda. Kolme peamise põhimõttena tõi Kasahstani riigipea välja järgmist: esiteks, tänapäeval kaotavad sõjas kõik. Selles ei saa olla võitjat. Teiseks, sellistes sõdades kasutatakse massihävitusrelvi, milleks on tuuma-, keemilised, bioloogilised ja muud massihävitusrelvad, mis viib paratamatult kogu inimkonna hukuni. Kolmandaks, ainult võrdsel vastutusel maailma julgeoleku eest põhinev dialoog ja läbirääkimised, vastastikune lugupidamine ja mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse võivad olla riikidevaheliste vaidluste reguleerimise alusteks.

Ekspertide arvates on N. Nazarbajevi poolt pakutud viis rahu tagavat tegevussuunda igati läbimõeldud. Esimeseks oleks maailma vabastamine tuuma- ja muudes massihävitusrelvadest. Kusjuures tuleb keelustada ka teadusavastuste kasutamine uute massihävitusrelvade loomiseks. Selleks tuleks luua ÜRO juures register, kuhu kantakse avastused, mida võib kasutada massihävitusrelvade loomiseks ja täiustamiseks. Teine suund oleks püsiva rahu geograafia kujundamine. Täna on sellisteks aladeks Antarktika, Lõunapoolkera, sh Ladina-Ameerika, Austraalia ja Okeaania ning Kesk-Aasia. Tehakse ettepanek laiendada taolised alad üle kogu maailma. Kolmas suund on liikumine rahu poole – loobumine militarismist kui poliitikast ja praktilisest tegevusest ning sõjaplokkide kaotamine. Vastukaaluks sõjaplokkidele pakub Kasahstani riigipea luua ÜRO egiidi all globaalse rahu, stabiilsuse, usalduse ja julgeoleku eest võitlevate riikide koalitsiooni. Neljanda suunana on toodud ära vajadus jätkata desarmeerimisprotsessi. Manifesti autori arvates tuleb selles küsimuses luua uus ÜRO desarmeerimiskonverentsi tegevusstrateegia.

Pärast Kasahstani pikaajalist võitlust globaalse rahu ja julgeoleku tagamise nimel valiti riik 2017.-2018. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks. Kõikide nende eluliselt tähtsate küsimuste arutamiseks pakkus Kasahstani president kutsuda kokku ÜRO rahvusvahelise tippkonverentsi. Viienda suunana pakkus Kasahstan töötada välja ÜRO 100-aastasele juubelile pühendatud globaalse strateegilise initsiatiivi - 2045 eesmärgiga vabastada selleks tähtpäevaks maailm sõdadest ja konfliktidest.

Tuleb märkida, et Kasahstani presidendi sõnum jõudis maailma üldsuseni. Tema projekti toetasid kõik suurriigid, sh USA ja rahvusvahelised korporatsioonid.

Kuigi täna võivad need initsiatiivid tunduda ulmelised, ei tohi alahinnata eksisteeriva ohu mastaape ja võimalikke tagajärgi. Ning see oht on globaalne sõda!!! Ehk juba praegu tuleks teha kõik, et seda vältida.

Tasub teada

29. augustil algas Astanas rahvusvaheline konverents „Tuumarelvavaba maailma ülesehitamine“. Konverents on pühendatud Semipalatinski tuumakatsetuspolügooni sulgemise 25. aastapäevale ning toimub Rahvusvahelise tuumakatsetuste vastase päeva raames, mida tähistatakse igal aastal vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile. Päevakord sisaldab mitu põhiteemat: „ÜRO ja desarmeerimisprotsess: millised on perspektiivid?“, Manifest „Maailm. XXI sajand“, „Loobumine tuumarelva ähvardusest – rahvusvahelise julgeoleku uus tasand“, „Kodanikuühiskonna roll tuumadesarmeerimise valdkonnas“ jne. Enam kui 200 osalejat 50 riigist arutavad plenaaristungi raames ning nelja paneelsessiooni käigus tervet rida globaalset julgeolekut puudutavaid võtmeküsimusi.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. August 2016, 10:05
Otsi:

Ava täpsem otsing