Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osakud toovad teaduse ülikoolist turule

    Eestis võttis SMARTdo toodetava heliravivoodi esimesena kasutusele Värska sanatoorium. Pildil Värska sanatooriumi terapeut ja ekspert Moonika Laanetu.

    Esimesed sammud EASi abigaInnovatsiooniosak - 4000 eurotArendusosak - kuni 20 000 eurot

    Teadus- ja arendustegevusi toetab EASis veelTehnoloogia arenduskeskuste programm

    Ettevõtte arenguprogrammKosmosebüroo

    Lähem info: www.eas.ee

    EASi innovatsiooniosak sobib hästi ettevõtete ja teadusasutuste esimese kontakti loomiseks, et lahendada väiksemaid arengutakistusi. Sealt edasi aitab mahukamaid projekte ette võtta arendusosaku toetus. Just seda skeemi on järginud Haapsalus vibroakustilise teraapia heliravivoodeid tootma asunud SMARTdo OÜ ja x-jalgsuse raviks nutikaid retuuvse arendav Tallinna meditsiiniagentuur The Health Clinic.

    Vaata lisa:„Haapsalus disainiti esimene heliravivoodi“, uudised.err.ee

    Heliravivoodi tarkvaraarendus
    Haapsalu ettevõte SMARTdo tundis huvi terviseteenuste tuleviku vastu. Huvitava toote, mille tootmisse ja arendusse panustada, leidis ettevõte Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis disainitud ja täiustatud heliravivoodi näol, mille turustamiseks otsiti ettevõtluspartnerit.
    Tegemist on voodiga, millesse on sisse ehitatud kõlarid, millest mängitavad madalsageduslikud helid tekitavad kerge vibratsiooni ja mõjutavad voodil lamavat inimest meeldivalt. „Tekkivat lõõgastustunnet võiks võrrelda nurruval kassil lebamisega,“ rääkis ettevõtte omanik Priit Aigro. Vibratsiooni kõrval on oluline roll teraapiavahendi kasutamisel ka helitaustal. Vibroakustilise ja heliteraapia kombineerimisel on abiks vastav tarkvara. Praegu toodetakse üht osa sellest Saksamaal ning teist Soomes.
    Selleks, et kogu tarneahel Eestisse tuua, arendab Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK) EASi innovatsiooniosakuga ettevõttele terviklikku tarkvarapaketti, mis seoks vibroakustilise ja heliteraapia võimalused ning laseks teha uuendusi koos heliravivoodi edasiarendustega.
    „Koostöö kompetentsikeskusega on suurepärane võimalus, sest neil on Eestis parimad teadmised nii selle arenduse riist- ja tarkvara kui ka teraapia sisu poolelt. Selle kokku toomine mugavas kasutajaliideses võiks anda tootele konkurentsieelise, millega võiks jõuda ka välisturule,“ selgitas Aigro koostööle seatud ootusi.
    Haapsalus disainitud heliravivoodi võttis Eestis esimesena kasutusele Värska sanatoorium.

    Loe lisaks: „Raviretuusidega saab x-jalgsusest jagu mängides“ ajakirjast Univesistas Tartuensis

    Nutikad retuusid x-jalgsuse raviks
    Tallinnas tegutsev meditsiiniagentuur The Health Clinic otsustas paari aasta eest ilu- ja kaalulangetamisega seotud kirurgia kõrval laiendada oma tegevusala uudse tervisetoote arendamisega. Selleks võeti ühendust Tartu ülikooliga. Seal tutvustati ettevõttele Tartu Tervishoiukõrgkooli ja ülikooli füüsika instituudi koostöös välja töötatud raviretuuse, mis võiks turule jõudes aidata ravida laste x-jalgsust seniste vahenditega võrreldes mugavamalt ja tõhusamalt.
    „Tegemist on nutikate retuusidega, milles sisalduvad andurid mõõdavad kandmise ajal liigestele avaldatavat survet. Seda on võimalik vastavalt kandja eripäradele muuta (joonis 1). Retuuside materjal on selline, et neid saab kanda teiste riiete all ning x-jalgade ravi toimub pea märkamatult. See tehnoloogia on midagi täiesti uut,“ rääkis ettevõtte juht Mihkel Adamson.
    Paari aastaga turule
    The Health Clinic otsustas EASi innovatsiooni- ja arendusosakute toel seni üksnes teadustööna toimunud arendust jätkata, sest nägi selles suurt võimalust. Innovatsiooniosaku abil viidi läbi patendiuuring ja veenduti, et sellelaadset toodet turul tõesti veel pole. „Praegu on olemas retuusid, mis tõmmatakse tugevalt pingule, aga keegi seda mõõta ei saa, kas surve on piisav või vähene. Andurid, mis meie retuusides on, näitavad ära õige vahemiku,“ selgitas Adamson.
    Arendusosaku abil on toimunud uuringud, mille käigus on jälgitud retuuside mõju testrühma lastele. Tulemused on olnud julgustavad.
    „Ees seisab veel kliiniliste uuringute tsükkel, sest tegu on meditsiiniseadmega. See võib võtta aasta kuni paar. Asume selleks ette valmistama järgmise toetuse taotlust, mis võimaldaks lõpuks tootel turuküpseks saada,“ on Adamsonil siht selge.
    Raviretuusid UT
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.