Juubel: AS Filter oskab kokku hoida

AS Filter alustas 1992. aastal Eestis tegevust peamiselt veetöötlusprojektide ja katlamajade renoveerimisega. Ka praegu tegutseb ettevõte samal alal, kuid territoriaalselt ja tehnoloogiliselt palju  laiemalt. Ettevõtte tegevus on jagunenud üldiselt kolmeks võrdväärseks osaks: seadmete müük, võtmed-kätte-lahenduste ehitamine ja hooldus.

Eestis alustanud AS Filter on kasvanud kontserniks, millel on edukalt toimivad tütarettevõtted Lätis, Leedus, Venemaal, Valgevenes ja Bulgaarias. Esimesed tütarettevõtted loodi 1994. aastal Lätti ja Leetu, viimati pani AS Filter 2010. aastal jala maha Venemaale. „Enne iga uue tütarfirma loomist oleme teinud põhjaliku tasuvusuuringu ja eeltöö, mõtlematuid otsuseid me ei tee,“ lausub ettevõtte tegevjuht.„Meie kõige suurem saavutus on see, et oleme kohal kuues riigis hästi toimiva ettevõttega, mis pakub igakülgset teenindust nii uutele klientidele kui ka lepingulistele partneritele,“ räägib Lõuke. Tema sõnul ongi firma suurim tugevus see, kui gruppi kuuluvad ettevõtted on üles ehitatud tasakaalustatult. „Kui veel mõned aastat tagasi oli Valgevenes väga õnnelik aeg ja sealse tütarfirma käive moodustas suure osa kogu grupi käibest, siis tänaseks on Valgevenes olukord tagasihoidlikum, samas teised riigid on sealsele tütarfirmale oma käibega järele jõudnud,“ räägib Lõuke. Tema sõnul ei moodusta ükski tegevusala või riik kontserni kogukäibest ülemäära suurt osakaalu. „See on riskide maandamise seisukohalt väga tähtis: nii ei saa mõnes riigis ette tulla võiv majanduslangus avaldada liiga suurt mõju grupile tervikuna,“ kinnitab ta.

Kogu grupi käibest, mis oli 2016. aastal 35 miljonit  eurot, moodustab Eesti osa ligi 15%, ülejäänud käive jaguneb teistes riikides asuvate tütarettevõtete vahel enam-vähem võrdselt.

Ehkki kontsernil läheb väga hästi, ei plaani nad Lõuke sõnul loorberitele puhkama jääda ja nii peetakse juba uusi laienemisplaane. „Kuhugi lippu me veel maha pannud ei ole, kuid analüüs, kuhu suunda edasi areneda, käib pidevalt,“ lausub tegevjuht. Seda teab ta kindlalt, et üks uusi arengusuundi on ka nende ettevõttes digitaliseerimine. 

Eesti majanduskriis, mis paljusid ettevõtteid uksi sulgema sundis, ASi Filter jalust maha ei niitnud. „Võiks öelda, et sel ajal meil ei olnud kasv lihtsalt nii suur kui enne ja pärast kriisiaega, kuid päris puutumata me kriisist siiski ei jäänud,“ lausub Lõuke. Ellujäämist soosis tegevjuhi sõnutsi see, et ettevõte on suuresti orienteeritud äri- ja tootmisettevõtete igapäevase tegevuse toetamisele. „Piima ja muid esmatarbekaupu ostetakse aga ka majanduskriisi ajal,“ lausub ta ja täpsustab, et suur osa toiduaine- ja ka muid tööstusettevõtteid vajab tootmiseks nii või teisiti auru ja muid energiaallikaid. Kui tavainimesel kipub katlamajadega seonduma ennekõike ikka krõbeda pakasega kasvav küttearve, tekib tahtmatult küsimus, kas AS Filter elab külmal talvel paremini kui soojal, nagu selgi aastal? „Jah, eks soe talv mõjutab teatud määral ka meie tegevust, kuna oleme keskendunud tööstusettevõtetele ja tööstusettevõtted ju kütavad. Samas on põhiline tööstusettevõtete kulu seotud pigem siiski tootmise, mitte kütmisega, seetõttu nii olulisel määral see siiski  ei mõjuta,“ selgitab Lõuke ja toob näiteks Bulgaaria, kus on kliima küll palju soojem, kuid sealgi vajatakse tööstustes tootmiseks auru ning Bulgaaria tütarettevõttel on tegevust kuhjaga ka suvise kuuma ajal.

„Sooja maa puhul tekib juba vajadus jahutamise järele, mis on samamoodi seotud meie tegevuse – koostootmisega. Täna võime rääkida juba ka trigeneratsioonist, kus toodetakse üheaegselt elektrit, soojust ja külma,“ selgitab Lõuke. Näiteks Valgevenes on ASi Filter loodud trigeneratsiooni lahendusega kaubanduskeskus.

Kuidas aga seletada ühe tavalise inimese jaoks lahti see, mis on koostootmine? „Kui auto mootor töötab, kütab ta ühest küljest auto salongi soojaks, teisest küljest aga põlevad ka tuled. Ehk teisisõnu – kütust põletades saab korraga toota kaht energialiiki, mõlemad tekivad mootori töötamisel automaatselt,“ selgitab Lõuke. Just samal põhimõttel toimivad ka koostootmisjaamad, kus erinevalt tavaelektrijaamadest kasutatakse ära ka energiatootmisega tekkivat soojust.

Aastate jooksul on AS Filter rajanud üle 70 koostootmisjaama, üks seniseid suurimaid kodumaiseid ettevõtmisi oli rajada hakkpuidul toimiv Paide koostootmisjaam, mis toodab Paide linnale soojusenergiat ja elekter antakse elektrivõrku.

ASi Filter lahenduste väljatöötamisel ongi esmase tähtsusega majandusliku kokkuhoiu ning maksimaalse kasutus-efektiivsuse saavutamine. „Lisaks panustame sellele, et tagada seadmete pikk eluiga, et tellijad oleksid rahul oma investeeringuga,“ lausub Lõuke.

Kui oma erilahendustes püüab AS Filter pakkuda oma tellijale maksimaalset kokkuhoidu, siis oma töötajate pealt ettevõte kokku ei hoia. Praegu töötab ASi Filter kontsernis 230 inimest, neist 53 Eestis, Mõigu tehnopargis asuvas moodsas kontorihoones, kus on olemas nii moodne õppeklass kui ka näidisaurukatlamaja, kus käivad TTÜ tudengid koolitustel ja praktikal. Seal viivad ASi Filter spetsialistid läbi ka seminare oma koostööpartneritele ja klientidele, et anda panus inseneride erialateadmiste arendamisse.

„Heade inseneride leidmine ei ole sugugi lihtne, seetõttu oskame hoida ja väärtustada  meie ettevõttes töötavaid spetsialiste, kes on kindlasti Eestis omal alal tipud, kuid samas aitame kaasa uue põlvkonna inseneride koolitamisele,“ lausub Lõuke uhkusega. Selle kinnituseks on kasvõi see, et mitmed ASi Filter töötajad on ettevõttes töötanud üle 10 ja nii mõnedki üle 20 aasta, firma algusaegadest peale. „Koolitame oma töötajaid järjepidevalt ja motiveerime ka muul moel, kasvõi näiteks sporditoetuse näol. Kõige tähtsam on aga ehk see, et meil on ühtehoidev meeskond nii tööl kui ka väljaspool tööaega. Käime ühise meeskonnana nii jooksu-, suusa- kui ka rattamaratonidel või võtame ette mõne muu vahva ürituse,“ märgib Lõuke.

Just tervis ja sportlik eluviis on see, mida ASi Filter juhtkond tähtsaks peab. See on ka põhjus, miks AS Filter on olnud juba pikki aastaid nii jalgratta- kui ka suusaspordi toetajate hulgas.