Laia haardega mööblimeister

10. juuni 2017, 09:00
Lutheri Masinasaal
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170610/CM/170609665/AR/0/AR-170609665.jpg

Laueseppe OÜ valmistab Lutheri Masinasaali Äripäeva töökeskkonda Arhitekt11 disainitud ja projekteeritud eritellimusmööblit.

Ene Läkk
ene.lakk@aripaev.ee

Kui ruumis on materjalidena peategelased betoon, vineer ja must metall, siis samaseid elemente on kasutatud ka mööblidisainis. Laueseppe teeb Äripäeva ruumi rätsepameetodil köögid, garderoobid, vaheseinad-riiulid, sekretärileti, logoseina, raamatukogu riiulid ja mööbli, valamute-, päevatoimetuse  ja kohvikulauad, avatud nõupidamiste (värvilised vildiga kaetud istumisboksid) ja telefoniruumide sisustuse. Lisaks veel väiksemaid kappe, riiuleid ning piirituse-kamina pinna raamatukokku.

Laueseppe OÜ juht Aleksander Kalju

Laueseppe juht Aleksander Kalju, te valmistate praegu mööblit rätsepameetodil, aga varem masstootsite ka, kas te enam masstoodangut ei tee?
Kui masstootmisega uuesti alustada, on vaja hoopis teistsugust sisseseadet, kui meil täna on. Ega me erimööblit ka käsitööna ei tee, erimööbli tootmiseks on meil kõik seadmed olemas, et me ei peaks väljaspoolt maja väga palju teenust sisse ostma, ideaalne on, et saame kõik asjad ise tehtud. Ja tegelikult oleme me väga laia haardega. Me oleme võimelised täitma erinevaid tellimusi. Lisaks mööblile valmistame ka puidust treppe ja uksi. Üritame olla võimalikult universaalsed, et pakkuda kliendile täislahendusi.
Eks masinaparki üritame hoida kaasaegsena, aga kuna olen põhimõtteliselt seisukohal, et ei taha võtta pankadest mingit laenu ega liisingut, kõik seadmed tootmises on enda omad, siis võtavad seadmete ostud natuke rohkem aega.

Kuidas te alustasite ilma pangalaenu ja liisinguta?
Oma vahenditega. Tegime järjest projekte, alguses pidime väljaspoolt maja tellima igasuguseid erikujulisi detaile, materjali pressimist ja muud sellist, aga igast projektist saadud kasumi panime kohe järgmisesse seadmesse.

Kas teile pakub rahuldust uudse asja väljamõtlemine või meeldib teha juba teada-tuntud asja?
Mulle meeldib pigem uudse ülesande lahenduse väljamõtlemine ja ka juurutamine. Äripäeva töökeskkond on hea näide sellest, kuidas väga palju eri tehnikaid ja eri materjale teie mööblis kokku saavad. Äripäeva projekt on väga keeruline ja samas huvitav, selles on nii palju uudset ja erilist. Kõik need joonised ja kujundused on mõeldud välja just sellesse ruumi. 

Mis tehnikat ja materjale olete seal kasutanud?
Olen kasutanud mitmeid moodsaid tehnikaid, mis on miksitud vanaga. Näiteks on mitmes kohas kasutatud vana head intarsiat, aga põnevad on valguslahendused mööbli sees. Materjalidest kasutame oma tootmises kõiki – metalli, klaasi, puitu, vineeri, spooni. Äripäeva mööbli tegemisel saime neid ka kõiki kasutada.

Lutheri Masinasaal

Kas te teete ka väljapoole Eestit eritellimusel mööblit?
Ja teeme ikka. Meil on mõned Rootsi partnerid, disainibürood, kes tellivad meilt mööblit. Rootslased leidsid meid läbi koostööpartneri, kes käis Rootsis mööblimessil oma boksiga. Ja seal tuldi ja küsiti, kas ta oskab soovitada mõnda mööblitootjat, kes oleks valmis tegema igasuguseid erinevaid projekte. Ta andis minu numbri ja nii see läks.

Kui palju te olete Rootsi teinud?
Ei saa öelda, et oleks teinud väga palju. Eks nad vaatavad, milleks me võimelised oleme ja kõige tähtsam, millist stabiilset kvaliteeti suudame pakkuda. Läinud aastal tegime nende kaudu ühe Šveitsi hotelli mööbli.

Aga te olete ka omal ajal teinud Ikeale mass-toodet, mida te neile tootsite?
Me tootsime Ikeale Veijmoni ja Stockholmi mööblisarjas erinevaid tooteid. Meie saatsime kogu toodangu Rootsi. Kusagil kesklaos said üle Euroopa toodetud erinevad detailid kokku, millest komplekteeriti tooted, pakendati ja saadeti lõpptarbijale üle maailma. Mul oli siis kaks paralleelset tootmist, inimesed olid tööle võetud, kes tegid masstoodangut, aga ka erimööbli tootmine toimus.

Neil on vist põhimõte hoida hinda äärmiselt madalal?
Eks kõikidel tellijatel on huvi osta madala hinnaga. Aga ühel hetkel kaob sellisel tootmisel mõte. Praegu oleme keskendunud ainult eritellimusmööblile, inimesi on kaheksa ja tootmine on  Pärnus.

Mis on teie arvates mööbli tootmises oluline?
Ma arvan, et väga oluline on hea koostöö disainerite ja arhitektidega. On väga tähtis anda edasi seda nägemust, mida sisearhitekt on mõelnud. Nad on loomingulised inimesed, lähenevad asjale hoopis teise nurga alt kui mina. Mina olen teostaja, aga see mõte, mida nad tahavad edasi anda, ei tohiks kaduma minna.

Lutheri Masinasaal

Kas te kõike seda teete kaheksa töölisega või võtate inimesi juurde?
Me otsime pidevalt inimesi, sest tööde maht aina kasvab. Aga 15 inimest oleks piir. Ma ei taha, et mu ettevõte muutuks suureks masstootmisettevõtteks. Ma tahaksin, et see oleks väike vahva kollektiiv, et saaks olla töötajate suhtes paindlik. Meil on selline omapärane sünnipäevade tähistamise traditsioon, nii et  tööandja korraldab sünnipäevalapse peo. Et töötaja ei peaks muretsema mitte midagi, vaid tööandja korraldab tordi ja kõik muu sünnipäevalauale vajaliku. Kindlasti ei puudu ka kingitus.  Ma arvan, et iga töötaja väärib seda, et teda meeles peetakse.

Milline on mööbli tootmise olukord praegu Eestis?
Hetkel tundub, et see läheb kiiresti ülesmäge, sest mööbli tootmine on suuresti seotud kinnisvaraturuga. Kinnisvarabuum võtab üha enam tuure üles, praegu ei tohiks tööpuuduse üle keegi kurta. Mööblitootjatel on järjekorrad ukse taga. 

Mida te ise oma tehtud töödest peate paremaks?
Kõik tööd on põnevad. Erimööbli võlu ongi selles, et kunagi ei tule teha ühesuguseid asju. Iga uus tellimus on jälle midagi uut. Aga endal on kõige parem meel Pärnu rannahotelli pärast. Eelmise aasta kevadel lõime kaasa renoveerimisel ning hotelli restoran on meie sisustatud. Numbritubadesse tegi mööbli Standard, aga meie aitasime seal kõige ülejäänuga.

Kui palju olete nõus tegema kompromisse töö käigus?
Me oleme ikka väga paindlikud. Üritame kõike vaadata tellija seisukohast. See ei ole ju minu kodu, büroo või ühiskondlik hoone, mida teeme. Tellija on see, kes hakkab seal iga päev olema ja ma üritan ikka nii palju tellijale vastu tulla, kui saan. Mööbel on küllalt kallis asi ka, seda iga päev ei tellita. Kui teha, siis korralikult. Olen tellijale öelnud, et võtku paar päeva ja mõelgu uuesti läbi, kas tahab midagi muuta. Kui ei, siis lööme asja lukku ning hakkame tootma.

Kuidas te jõudsite selle erialani?
Ma ei ole seda õppinud kunagi. Lihtsalt üks mööblitootmisettevõte otsis endale vahetuse meistrit ja sealt see pihta hakkas. Eelnevalt olin elanud mõnda aega Taanis, kus töötasin ettevõttes, mis tootis puidust uksi ja aknaid. Taanlased tahtsid oma tehase avada Eestis ja selleks, et seda tehast avada, oli vaja kõigepealt koolitatud personali. Nad tahtsid, et mina asuksin Eestis nende tehasesse tööle ja hakkaksin inimesi koolitama, aga tehase loomine venis ja lõpuks, kui see ükskord valmis sai, olin mina juba mujal ametis. 

Mis on teie firma fenomen, et arhitektid valivad teid nii sageli koostööpartneriks? 
Olen küsinud sama arhitektide käest. Neile meeldib minu suhtumine klientidesse. Kui on probleem – neid tekib vahel ikka – siis on väga oluline, kuidas olukord lahendatakse. Mina ei tee kunagi klienti lolliks. Kui midagi on tehtud valesti, siis teeme uue, kui on võimalik parandada nii, et klient rahul on, siis parandame. Ma ei nõua mingit ekspertiisi ega hakka oma õigust taga ajama. Kui midagi on valesti, siis tuleb oma viga tunnistada ja teha uuesti, siis on klient rahul.

Äripäeva töökeskkonna sisearhitektuurne idee

Äripäeva töökeskkonna keskne ruum – töökohvik. Paremal pool on näha värvilised vildiga kaetud istumisboksid, autoriks Laueseppe OÜ. 

Hannelore Kääramees
Arhitekt11 sisearhitekt

Lähtekohaks oli see väga eriline ruum ise: 20. sajandi algul ehitatud ja tollel ajal Baltimaade kaasaegseim tööstushoone Lutheri Masinasaal.
Eesmärk oli luua industriaalsesse keskonda viimistletud ja modernne töökeskond, mis on ruum ruumis lahendus. Kogu hoone n-ö industriaalne keha on puhastatud naturaalsete materjalideni – betoon, metall ja paekivi. Uute materjalidena on sisse toodud Lutheri tootmisest lähtuvalt vineer ja spoon ning iga tänapäevase bürookeskonna juurde käiv klaas ning vaibapinnad. Tehase temaatikat on hoitud mustade detailide ja metalliga. Veidi pehmust lisavad helineelavad värvilised tekstiilid. Kuna tegemist on 2. korruse avatud ruumiga, mille pindala on üle 2000 m², siis üheks kõige olulisemaks teemaks oli ruumiakustika parandamine. Helineelavaid pindu on kasutatud kõikides võimalikes mööbliesemetes.

Äripäeva sisekujunduse projekti kaasautorid on Illimar Truverk, Tiiu Saal, Kaur Käärma.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. June 2017, 10:53
Otsi:

Ava täpsem otsing