Vesimentor aitab säästa nii aega kui ka raha

Metalliseerimise ehk kroomimise teeb Kirsi sõnul eriliseks see, et kui muidu kasutatakse metalliseerimiseks erinevaid keemiavanne, teevad nemad kogu töö ära vaakumkambris. „Meil on pandud kõik ühte pisikesse masinasse, mille abil saame sama tulemuse tükk maad kiiremini ja palju soodsamalt tehtud,“ võrdleb Kirs uut seaded galvaniseerimisega.

Kuna masstoodangu puhul on kliendid hinnatundlikud, on suur vahe, kas toote saab kätte poole odavamalt või mitte, lisab ta uue tehnoloogia plussidest rääkides.

Kirs toob näiteks lambikuplid, millele pannakse kaitsekiht kahel eesmärgil: kuppel peab pärast metalli lisamist peegeldama hästi valgust ja hoidma ära korrosiooni. Ja siin tema sõnul konks peitubki, sest kui teised kasutavad kroomimise tehnoloogiat, mis on väga kallis, siis nemad teevad uue tehnoloogia abil sama töö ära hoopis alumiiniumiga, mis on palju odavam metall. „Muidugi ei ole alumiinium korrosiooni ära hoidmiseks sama hea kui kroom, kuid kuna tegu on sisevalgustitega, ei olegi nendel nii tugevat korrosiooni kaitset tarvis. Nii saab palju väiksema raha eest sama tulemuse, mis ei ole küll nii hea kui kroomimine, aga ta annab sama efekti ja sama pikaks ajaks,“ selgitab Kirs.

Peale alumiiniumi kasutab Vesimentor metalliseerimiseks ka muid materjale, nagu näiteks vaske, titaane ja roostevaba terast.

Kuna metallkatet pannakse peale kaitsmise ka kaunistuseks, saab uue tehnoloogiaga teha peegelpindasid lausa 256 värvi. „Kui karboniseerimise puhul on värvide hulk piiratud, siis meil ei ole värvide hulk absoluutselt piiratud,“ rõõmustab Kirs veel ühe lisaväärtuse üle.

Õige pea hakkabki ettevõttes toimetama lakkimisrobot, kes pihustab detaili värvimiskambris täpselt sellist värvi lakiga üle, mida kliendil tarvis. Kliendil pruugib vaid RAL-koodi järgi värv välja valida ja seda värvi detail talle lõpuks antaksegi.

Kirs ütleb, et lakkimisrobot telliti ennekõike selleks, et see tagaks kliendile ühtse kvaliteediga masstoodangu. Praegu värvitakse erinevaid detaile veel käsitsi, mis polevat ettevõtte juhi hinnangul pikas perspektiivis toimepidev.

Kuid metalliseerimisel on veel kolmaski ülesanne ja see on funktsionaalsus. Nii tehakse näiteks elektroonikatööstusele metalliseerimist seadmete maandamise jaoks. Maandus on vajalik, et seadmetes ei tekiks staatilist elektrit. Osa keerukamaid seadmeid, mis on rohkem staatilise elektri tundlikud, kasutavad metalliseerimist selleks, et oleks terve korpus võimalik ära maandada, sest plastmassi väga kergesti üldjuhul maandada ei saa. Siis kasutataksegi metalliseeritud kihte, mida omakorda maandusega vähendatakse, et terve korpus maandatud oleks, selgitab Kirs.

Elektroonikatööstuses läheb olenevalt tootest tarvis erineva paksusega tihendeid. CNC Potting võimaldab selliseid tihendeid paigaldada ja seda kliendi ette antud kujule ja otse tootele. Näiteks elektrikilbi uksele läheb vaja paksemat ja jämedamat tihendit, et erinevaid detaile omavahel kokku panna. Elektriharukarbil aga hästi peenikest ja madalat, kuhu juhtmeid ühendada.

Uus masin võimaldabki Kirsi sõnutsi toota ükskõik millise paksuse, kõrguse ja pehmusega tihendeid. „Samas ei ole see mõeldud ainult tihendite jaoks, vaid elektroonikatööstus kasutab seda masinat ka selleks, et osa mikroskeeme, mis epoksiidi sisse valatakse, ei kahjustuks,“ märgib Kirs, lisades, et selle sama aparaadiga on võimalik mikroskeeme ka epoksiidiga üle valada. Lisaks on sellega võimalik masstoota hästi väikseid ja peenikesi detaile.