Mis on uudist tööstusrobotite maailmas?

ABB kontsern toodab universaalseid roboteid, mida partnerid integreerivad robotliinidesse ja paigaldavad tööstuses.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171101/CM/171039928/AR/0/AR-171039928.jpg

Tööstuskontsern ABB on robotiseeritud tootmis- ja tööstusliinide valdkonnas olnud teenäitaja juba 1974. aastast, kui nime ASEA all valmistati maailma esimene täielikult elektrilise mikroprotsessorjuhtimisega robot IRB 6.

Muide, needsamad üle 30aastased robotiliinid töötavad Rootsi ettevõtetes tänini. Mis on aga tööstusrobotite trendid täna ning kuhu ollakse teel, tutvustab ABB ASi projektijuht Silver Kalve.
„Võrreldes varasemate aastatega muutuvad tööstusliinide robotid aina kiiremaks ja paindlikumaks. Robotitele lisatakse tihemini väliseid andureid ning masinnägemissüsteeme. Samal ajal ei anna tootjad järele käsitsemis- ja kasutusmugavuses – kõikide väliste seadmete programmeerimine on kokku viidud ühte rakendusse, mis võimaldab uut ülesannet koostada või kolmemõõtmeliselt lausa järgmist robotliini projekteerida, samal ajal kui robot veel eelmist tööoperatsiooni teostab. Väiksemaid roboteid saab ka füüsiliselt ise liigutada ning õpetada tööd tegema konkreetseid harjutusi ette näidates, mitte enam ainult arvutis programmeerides,“ räägib Kalve ja toob näiteks ABB koostööroboti, mille ühest kohast mingi eseme võtmisel ja seda teise kohta panemise väljaõpetamisel saab robotit käega liigutada, seejärel iga liigutuse ühe nupuvajutusega salvestada ning robot jätab trajektoori meelde.
Inimese ja roboti aina suurem koostöö, töötamine sõna otseses mõttes teine­teise kõrval, on teine oluline automaatikamaailma arengusuund. Kui varem pidid robotiliinid olema kaitstud turvaaedadega, siis tänased ohutud robotid võib panna inimestega koos tööle. ABB on oma sellistele koostöörobotitele nimeks pannud YuMi (nimi tuleb inglise keele sõnadest „you“ ja „me“).
YuMi robotid on varustatud anduritega, mis tuvastavad kokkupõrke inimesega ning kaetuna pehme kummiga ei ole kokkupuudet tunda rohkem kui tavalist müksu küünarnukiga. Kui varem võttis pärast „turvaintsidenti“ roboti uuesti töölepanek palju aega, siis täna piisab vaid nupuvajutusest, et taastada tööolukord. Inimese ja roboti kõrvuti töötamisest on kasu suur, sest osa tööd saab ära teha inimene, samal ajal kui üksluised pingerikkad või ülimat täpsust vajavad ülesanded saab jätta robotile. Robotite täpsust ilmestab liigutuste korratavus, mis on mikromeetrite suurusjärgus. ABB tänane suurim robot on 800 kg kandevõimega, kuid suudab seejuures paigutada seda raskust juuksekarva laiuse korratavusega.

Lisaks uute robotite tarnimisele tegeleb ABB ka olemasolevate robotite hooldusega.

Iga tootmine vajab spetsiifikale omast robotiseeritud tootmisliini

ABB kontsern toodab universaalseid roboteid, mida partnerid integreerivad robotliinidesse ja paigaldavad tööstuses. Spetsiifilisemates valdkondades nagu elektroonikatööstus või täppiskeevitus tegeleb ABB ka kogu projektiga algusest lõpuni. Eestis pakub robotlahendusi ettevõtte automaatika-projektide osakond, mis läheneb kliendi probleemidele ja ülesannetele laiemalt kui ainult robotid, pakkudes tehaseautomaatika-alaseid võtmed-kätte-lahendusi alates lähteülesannete koostamisest ja projekteerimisest kuni valmistamise ja paigaldamiseni.
„Eestis paigaldame keskmiselt kümme robotiliini aastas ning teeme koostööd otse lõppklientidega,“ ütleb Silver Kalve. ABB automatiseeritud tööstusroboteid on nii meie toidu-, metalli- kui ka puidutööstuses. Läbi aegade on ABB roboteid kasutatud nii lihtsamate tõstmistööde kui ka keerulisemate ülesannete, näiteks täisautonoomsete kooste- ja katsetusliinide jaoks.
„Meie üks suurematest projektidest Eestis on Salutaguse Pärmitehase pakke- ja laohoone varustamine kolme roboti ning konveierliinidega. Uue pakke- ja laohoone lõpptoodang liigub mööda konveierliini ning pakitakse euroalustele. Palletiseerimine on äärmiselt üksluine ja inimeste jaoks raske töö ning oleme samalaadseid probleemilahendusi tarninud ka teistele Eesti ettevõtetele,“ räägib Kalve.
Siinsel turul üle 25 aasta tegutsenud ABB roboteid on täna Eestis üle 100. Lisaks uute robotite tarnimisele tegeleb ABB ka olemasolevate robotite hooldusega, kaasa arvatud need, mis on toodud siia kasutatuna, kui Lääne-Euroopa tööstused on otsustanud oma tegevuse Eestisse tuua või lihtsalt oma liinid maha müünud.

ABB kontsern toodab universaalseid roboteid, mida partnerid integreerivad robotliinidesse ja paigaldavad tööstuses.

„Meie robotid on kõige tuntumad, olles end tõestanud töökindlate ning lühikese tasuvusajaga automaatikasüsteemidena. Ettevõte, kes suudab hoida robotid töös pea 24 tundi päevas, võib üsna tõenäoliselt investeeringu tagasi teenida juba vähem kui aastaga. Robotid saab ühildada automaatikasüsteemidega teistelt tarnijatelt ABB tarkvaralahendustesse ning kogutud info põhjal on võimalik juhtida tootmist, planeerida ressursse ja analüüsida toodangut, kuid samas ka varundada robotite programmi ning võrrelda oma seadmete tootlikust sarnaste robotitega üle maailma,“ tutvustab projektijuht, lisades, et efektiivne ja täisautomaatne tootmine käibki nii, et tellimuse saabudes hakkab robot automaatselt tootma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. October 2017, 14:50