Tartu Ehitus - veerand sajandit ehituskogemust

Sama pika ajalooga ehitusettevõtteid - selliseid, kes oleks Eesti ehitusturul 25 aastat järjepanu vastu pidanud, ei ole just palju. Veel vähem on alles selliseid, kes alustasid veerand sajandit tagasi peatöövõtjatena nagu Tartu Ehitus. Ettevõtte asutaja, juhatuse esimehe Aado Kivi sõnul oli üheksakümnendatel tänases mõttes ainult projektijuhtimise ja peatöövõtuga tegelevaid firmasid kokku kümmekond, tänaseks on osa neist tegevuse lõpetanud või on hakatud siis tegelema teiste valdkondadega.

Mis Tartu Ehitust puudutab, siis selle ettevõtte profiil ei ole võrreldes algusaastatega muutunud kuigivõrd. „Alustasime projektijuhtimisfirmana, kus kontoris oli 3 inimest ning aktsionärideks ehitusfirmad, kes omasid ka tööjõudu. Mudel oli selline, et meie teeme pakkumisi ja otsime turult objekte ja aktsionärfirmad oma jõududega ehitavad,“ rääkis Kivi. Kuigi kaua selline firma ülesehitus siiski ei kestnud, kuna aktsionärfirmad hakkasid oma tegevust ükshaaval lõpetama, kuni selleni, et ühel hetkel Tartu Ehitusel enam aktsionärfirmasid ei olnudki.Järgmise lehekülje Tartu Ehituse arenguloos keeras juhatuse otsus luua ettevõtte juurde omaenda struktuuriüksus, mis hakkas ise ehitama. „Ise tegime pakkumisi, ise ehitasime,“ meenutas Kivi, „Aga see oli ka vaid üks episood. Kui me hakkasime rohkem raha lugema, siis nägime, et oma jõududega ehitamine ei olnud meie firmas efektiivne ja pöördusime tagasi nende liistude juurde, millega me alustasime“. Teisisõnu keskendus Tartu Ehitus taas projektijuhtimisele ja peatöövõtule, mis on ettevõtte fookuses olnud tänaseni.

Esimene Tartu Ehituse suurobjekt, mis jäi pikkadeks aastateks ettevõtte kõige mahukamaks tööks, oli 1995. aastal valminud omaaegse Tartu Postimaja ja Ühispanga hoone, mida täna tuntakse eelkõige Playtechi majana. Aastal 2017 on ettevõtte suurimaks objektiks aga Tartu Ülikooli spordihoone renoveerimine,mida ehitatakse koos KRC Ehitusega, ehitusmahuga üle 12 miljoni euro. „Täna võib öelda, et oleme omaaegse suurehituse mahud ületanud,“ rääkis Kivi.Aastate jooksul tehtud tööde nimekirjas on Tartu Ehitusel ette näidata üsna eripalgelisi objekte. Ettevõte on teinud koolimaju, lasteaedasid, bensiinijaamu, lao- ja kontorihooneid, samuti korterelamuid - näiteks on Tartu Ehituse all valminud korterelamutest Tartusse Kummeli tänava piirkonda kujunemas lausa omaette linnaosa. Viimase aja üks huvitavamaid korterelamuid valmis Tähtvere linnaosas.Kindlasti ei saa mainimata jätta ka ettevõtte taktikepi kohaselt renoveeritud ning restaureeritud ehitisi, mis on omas vallas pälvinud nii Tartu linnalt kui Muinsuskaitseametilt mitmeid olulisi tunnustusi, nagu näiteks Tartu Tähetorn, Tartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja, Tartu Ülikooli aula, Tartu Ülikooli botaanikaaia troopikahoone, Tartu Ülikooli Economicum, Wilde pubi ja Matiiseni raamatukauplus.„Veel paar aastat tagasi saime öelda, et Tartu Ehituse firmamärgiks on hästi renoveeritud ja restaureeritud ehitised. Seda, et me oleme restaureerimise vallas tugev tegija, võib väita ka täna, aga kui ehitusmahtusid vaadata, siis täna on meil uusehituste hulk kindlasti suurem,“ rääkis Kivi, „Tänane ehitusturg on selline, et domineerivad erahanked ja kuna läheb ju väga hästi müügiks korter, siis on päris palju kortermajade tellijaid, kelle hulgast oleme keskendunud paarile meie jaoks olulisele partnerile“.

Tartu Ehitus on oma tegutsemisaastate jooksul valdavalt tegutsenud Lõuna-Eestis, üksikud objektid on olnud ka Tallinnas, Virumaal, Pärnus ja Saaremaal. Kui piiluda tulevikku, peab Kivi loomulikuks sammuks vaadata terasema pilguga Tallinna turule, kuna kogu Eesti ehitusmahust tehakse suur osa ikkagi just seal. „Nii et väga võimalik, et me laieneme - üksikud objektid on meil seal ka täna ehituses,“ rääkis Kivi.Laienemisplaane peab Tartu Ehitus nii geograafilise haarde kui mahtude kasvatamise osas, kusjuures kavas on pakkuda konkurentsi just suurobjektide ehitamise vallas. „Kui me paar aastat tagasi otsustasime suurendada ehitusmahtusid ja käivet, siis see oli tehtud just selle mõttega, et tulevikus konkureerida suuremate objektide ehitamisel. See otsus sai tehtud teadlikult, et olla rohkem konkurentsivõimeline,“ rääkis Kivi, lisades, et need objektid, mis on mahuga 30-40 miljonit eurot, jäävad hetkel Tartu Ehituse jaoks veel mõnevõrra kättesaamatuks. „Mitte et me ei oskaks neid ehitada, aga teinekord seavad kvalifitseerimistingimused piirid ette. Just riigihangete puhul on piirang, et oleks eelnevalt ette näidata referentsid, mõni objekt sarnase mahu ja keerukusega,“ rääkis Kivi.Põhjust julge pilguga tulevikku vaadata, on Tartu Ehitusel küllaga – ettevõte on tugev, ambitsioonid on julged ning majandusprognoos soosib ehitussektori arengut. „Võin öelda et täna on Tartu Ehitus väga heas seisus. Sellist ehitusmahtu, nagu me teeme täna, ei ole Tartu Ehitus kunagi teinud. Meeskond pole varem nii suur ja tugev olnud kui praegu. Samuti võib tänasel päeval öelda, et meil on tekkinud väga tugev juhtimistuumik. Siinkohal tahaksingi tänada kogu meeskonda, kelleta me ei oleks täna sellised, nagu me oleme,“ rääkis Kivi.Selle jaoks, et olla tugev ning turul püsima jääda, sõnastas Kivi reeglid, mida Tartu Ehitus on oluliseks pidanud juba 25 aastat: „Oluline on olla ehitaja, kes peab sõna, kes peab kinni tähtaegadest ning kelle kvaliteet rahuldab tellijat. Samuti on äärmiselt oluline, et töötajad saaksid usaldada juhtkonda ja et juhtkond saaks usaldada oma töötajaid. Nii lihtne see ongi.“