Põhjamaa radadel – Skandinaavia stiil

Artikkel

- Uudised
- Triin Adamson, kaasautor
- 14. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhjamaa radadel – Skandinaavia stiil
Soome arhitekti Alvar Aalto projekteeritud maja.Foto: Meeli Küttim
Põhjamaade stiilis võivad toonid küll olla jahedad, kuid vormid on see-eest pehmemad ja laiahaardelisemad, kui teinekord oodata oskakski.
“Puhtad jooned, maalähedased materjalid ja neutraalsed toonid on kõik saanud inspiratsiooni just Põhjamaade kargest loodusest,” selgitab sisearhitekt Katariina Kalda. Rääkides Soome ja Rootsi arhitektuurist, võib neid ühiselt nimetada ka Skandinaavia või Põhjamaade stiiliks, kirjutab 13. märtsil ilmunud Äripäeva erileht Oma Maja.
Katariina Kalda sõnul iseloomustab Skandinaavia stiili eelkõige helgus ja kergus. Seda muidugi nii materjalide kui ka värvide näol. KAMP Arhitektide partner ja arhitekt Peeter Lomp lisab, et Põhjamaade arhitektuuri iseloomustab kõige paremini just lihtsus, looduslike materjalide valik ning materjalide vastupidavus.
Hele värvigamma puhastab toa
Peamised värvid, mida kasutatakse, on valged, murtud valged ja hallid toonid, pehmed pastelsed pooltoonid loodusest ning kahvatu sinine. Lomp lisab, et tulenevalt kliimavöötmest üritatakse Põhjamaade stiili puhul ka suvepäikest maksimaalselt ära kasutada ehk majadel on suured klaaspinnad. Kalda lisab, et antud stiili puhul tasub julget kombineerida uut ja vana. “Miksides uut ja vana, rustikaalset ja peent, saab kokku toa täis ajalugu ja personaalsust,” lisab Kalda.
Kultusdisainer Alvar Aalto mõjutab siiani
Hugo Alvar Henrik Aalto (1989–1976) oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik ning akadeemik.
Ta töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini.
Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus “Savoy vaas” ning mööblist tuntuim kolmejalgne taburet “L”.
Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse.
Aaltole iseloomulik stiil sai alguse 1927. aastal, mil ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu, millel olid valged seinad.
Talle oli omane tundlik puidukasutus ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruume.
Saades inspiratsiooni Soome maastikust integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad.
Aaltole oli väga oluline ka loomuliku valguse kasutamine.
Kaheksa korrust – üleni puidust
Peeter Lombi sõnul on tänapäeva maailm juba niivõrd avardunud, et selget ja eristuvat Põhjamaade arhitektuuri on raske välja tuua, samasugusele lihtsusele ja naturaalsusele orienteeritud lähenemine on ka näiteks Jaapani arhitektuuris väga selgelt eristuv.
Soome ja Rootsi arhitektuuris esineb Eestist sagedamini avaramat nii-öelda tööstusliku plaanilahendusega eluruume. See tähendab kõrgeid lagesid ning suuri aknaid. Kalda sõnul muudavad avarad ruumid ja hele värvigamma elu justkui puhtaks ja läbipaistvaks.
Lomp leiab, et Eesti arhitektuuri puhul oleme palju Soome puidu kasutust üle võtnud.Põhjamaades kasutatakse puitu oluliselt rohkem konstruktsioonides ning puiduga eksperimenteeritakse julgemalt,” selgitab Lomp. Rootsis on võimalik näiteks kaheksakorruseline kortermaja teha üleni puidust, kuid Eesti tuleohutuseeskirjad lubavad üleni puidust ehitada kõigest kahekorruselist kortermaja. “Seetõttu piirdub Eestis puidu kasutus tihti vaid erineva fassaadiviimistluse katsetusega,” lisab Lomp.
Rohkelt pehmeid aktsente valgel taustal
Kalda kinnitab, et Eesti sisekujunduses on viimasel ajal nii-öelda Skandinaavia disain väga populaarseks muutunud. Kõige lihtsam viis sisekujunduses Põhjamaade disaini jälgida on ruum võimalikult heledaks värvida – valgeks värvitud laudpõrandad ning heledad krohvitud seinad. Sinna juurde mõned naturaalsest puidust pinnad ning detailid. “Viimasel ajal kasutatakse ka palju 1950–60ndatest aastatest pärit Põhjamaade disainmööblit,” selgitab Lomp.
Kuigi Põhjamaade stiil on Eestis üha populaarsem, ei kasutata seda linnakodudes nii puhtal kujul kui näiteks Rootsis, kuid mõningate nüanssidega ruumi rikastades on võimalik jahedat ühetoonilisust interjööris märkimisväärselt pehmendada. Kalda soovitab lisada ootamatuid detaile julgete värvilaikudena. Näiteks padjad, pleedid, vaasid, kunst ja valgustid. Samas lisatakse ka hoopis robustseid elemente, mis esialgse hinnangu järgi sobiks hoopis mõnda tööstushoonesse või kohvikusse.
Teisalt on populaarsed ka kõikvõimalikud siksakmustrid ja sümmeetriad nii tekstiilides kui ka keraamiliste plaatide puhul. Väga palju kasutatakse ka erinevat tooni puitu, mille kasutamine pehmendab interjööris üldilmet. Näiteks vana mööbli restaureerimisel jäetakse see sageli viimistlemata ehk haljaks.
Püüa valgust
Kalda rõhutab, et oma kodus Skandinaavia stiili järgides on oluline olla loominguline ja avatud perekonna vajadusi silmas pidades. “Avarust ja valgust tuppa otsides on kõige kergem alustada just akendest, kaotades kõik üleliigse akna eest ja ääristades akna heleda kangaga,” kirjeldab Kalda. Niiviisi on maksimum valguse tuppa toomise osas juba ära kasutatud.
Valides seinakattematerjale, polegi vajalik jääda vaid ühetoonilise ja heleda tapeedi juurde, mida vilkad perenaised ja emad kartma kipuvad. Tapeet võib olla ka lausa musta-valgekirju, kui ta toetab sümmeetriat ja jääb heaks taustaks olulisele ehk kõigele sellele, mis seinale riputatakse ja tuppa paigutatakse.
Kuigi Skandinaavia stiil tähendab heledust ja puhtust, võib Kalda sõnul vaipade ja pehme mööbli valimisel lähtuda vabalt ka tumedatest toonidest, sest looduses leidub ju sedagi. Tumepruuni ja -halli, samblarohelist ja meresinist. Kõik karusnahad, pleedid, loomanahad, vaibad ning mativad annavad seejuures ruumile ka õdusust, soojust ja sügavust.
Hetkel kuum