Restoranitest: Internatsionaalsel Havenil on Ukraina aktsent

Ukrainat esindavad küll vaid paar-kolm rooga, kuid sellest jätkub, et olla Ukraina suursaatkonna ametlik partner Eestis.

Ukraina roogasid pakkuvaid restorane on Eestis ennegi olnud, üks tegutses mõne aja eest isegi samas majas. Aastate eest samas kohas söödud, üle linna kuulsa borši mälestuseks alustasin ka seekord sama supiga ja ka sel korral oli tegemist korraliku leemekesega. Puljong oli aus ja maitse meelepärane, aga üle kõige säras pekk, mis koos küüslaugu ja hapukoorega supi juurde käis – pehme, suus sulav, sametine. Igaks juhuks lisan, et praadidel jätan ma tavaliselt rasvased ribakesed söömata, need mulle ei meeldi. Korralik Ukraina pekk on aga midagi muud.

Ukraina roogadest on lisaks boršile menüüs veel Harkovi hautis – looma- ja linnulihaga tomatine hautis kartulipudruga, Vene-Ukraina (kulinaarselt) piirilt Kiievi kotlet ja okroška, sõrnikud ja pliinid. Kiievi kotlet oli tõeline, kondiga, kuldpruuni (minu jaoks küll natuke liiga paksu) koorukesega kaetud, millest voolas välja tilliga maitsestatud sulavõi laava. Ka mitte-Ukraina vorstid, mis kandsid nime “Talutütre grillhõrgutised”, olid ausalt lihased ja koos grillitriibuliste kartulisektorite ja vürtsika kastmega vägagi meeldivad.

Toidud olid maitsvad, aga latt ongi kõrgel: Mustamäe tee Haven esitleb end gastropubina. Gastropubi erineb lihtpubist selle poolest, et gastros pööratakse söögile ja joogile rohkem tähelepanu. Alguse said need eelmise sajandi 1990. aastatel Londonis. Pubid hakkasid “gastroks” ka muudes maades, pöörates pubi-restorani traditsioonilise sisu pea peale. Gastropubisid võib pidada ka praeguse tänavatoidu upgrade'i eellaseks – esimesed gurmeehamburgerid sündisid just seal.

Veinielamused. Gastropubi Haveni borš, vorstid ja Kiievi kotlet olid küll meeldivad, aga nende veinikaart erutas mind märksa rohkem. Nimelt on Havenis suurepärane võimalus kulinaar-poliitiliseks aktsiooniks – juua Ukraina roogade kõrvale Krimmi veine. Aperitiiviks võtsin ma Massandra veinimaja poolkuiva kangendatud veini Krõmeres (Krõmeres on Massandra vaste heeresele, Krõmeira madeirale), “Keiserliku desserdi” nime kandev toorjuustu-vahukooremaius andis võimaluse maitsta magusaid. Lemmikuks osutus Sedmoje Nebo Knjazja Golitsõna, kirgas kuldpruun, kergelt röstine, rosinane ja pähkline portveini tüüpi jook, väga meeldis ka Muskat Belõi Krasnogo Kamnja.

Veinilimpsimise kõvale pakkus lahedat lugemist Haveni menüü, mille oleks kirja pannud justkui kuulus kirjamees Saalomon Veispruul ise. Tursamaksasalatiga saiakesed on “Kala gurmee”, tainas kalmaarirõngad “Tüürimehe rõngad”, soolapekk “Märjukese kavaler”, brokkolipüreesupp “Rohelised niidud”, pardifilee “Jahimehe romantika”. Pastaroog on “Itaallane”, sinihallitusjuustuga täidetud kanafilee “Prantslane”, BBQ-searibi “Ameeriklane”, sea kaelakarbonaad aga muidugi “Eestlane”. Ukrainlast millegipärast ei olegi.