Töine atmosfäär kodukontoris

Artikkel

- Uudised
- 27. mai 2015 kell 6:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töine atmosfäär kodukontoris
Hanna Karitsa kujundatud kodus hõivab kodune töölaud ühe toanurga, jäädes muu toaga võrreldes samasse stiili ning üpris tagasihoidlikuks.Foto: Meeli Küttim
Kodus töötamine ehk kaugtöö muutub üha loomulikumaks ning neid, kes kasvõi pool nädalast kodukontoris töötavad, on aina rohkem. Ent kuidas luua koduses keskkonnas süvenemiseks vajalik töine miljöö?
Kodukontorit kasutavad ennekõike need, kelle töö iseloom seda võimaldab. Valdavalt on töö seotud arvutiga või ei eelda ametiprofiil muul põhjusel kindlapeale just tööandja ruumides viibimist.
Enim töötab koduse töölaua taga vabakutselisi ajakirjanikke, tõlke, kujundajaid, keeletoimetajaid ja muidugi kirjanikke. Koduarvuti tagant lahkumata on tänapäevaste tehniliste vahenditega hõlpsalt korraldatavad nii raamatupidamis- kui ka konsultatsioonialased tööd, samuti kõikvõimalik projektijuhtimine – kõik, mis ei eelda vältimatult vahetut suhtlust, kirjutab 26. mail ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.
Võimaldab sujuvalt ühildada pere- ja tööelu
Juba neljandat aastat perega Soomes elav Mari Kuljus teenib leiba konsultandina abikaasaga kahasse loodud ettevõttes Kuljus Consulting Oy. Ta räägib, et alustas kodus töötamist peamiselt pragmaatilistel põhjustel ja mugavusest – nii on võimalik hoida kokku aja- ja transpordikulu, jõudes samal ajal hallatud ka kodused toimetused.
Kuljuste kodust on kontorina kasutusel üks osa elutoast, kus on kaks täismõõdus kontorilauda ja dokumendikapid ning muud väiksemat vajalikku kontorile iseloomulikku mööblit. “Samuti leidub töövahendeid, mida traditsioonilise mööblipoe elu- või söögitoa osakondadest tavaliselt ei leia,” sõnab Mari.
“Mõtisklemist veel on, kuna soovime, et elutuba ei näeks välja liiga kontorlik.” Mööbel ongi valitud nii, et pidulike sündmuste puhul oleks võimalik kodukontor muuta taas klassikaliseks söögitoaks, kus külalistele piduroogi pakkuda.
Üks kodukontori eeliseid on Mari jaoks nimelt see, et töö ja eraelu saab kombineerida. “No näiteks segad potis suppi ja mõtiskled samal ajal, kuidas kliendile on kõige parem mingit nüanssi selgitada,” arutleb ta.
Sisearhitekt Liina Vainomäe sõnul on oluline, et kodukontoris tekiks teistmoodi tunne, nagu viibitaks tööl.Foto: Meeli Küttim
Oluline luua töine atmosfäär
Oma sisekujundusstuudios töötav sisearhitekt Liina Ainomäe räägib, et neid, kes teadlikult oma kodukontorit kujundada soovivad ja selleks spetsialisti poole pöörduvad, on üha rohkem. “Suur osa kodus töötajaid leiab ise lahendused, kuidas oma tööelu koduses keskkonnas korraldada. Kuid üha enam on neid, kes soovivad nõu olemasoleva ruumi praktiliseks kasutamiseks,” sõnab Ainomäe.
Sisearhitekti hinnangul on koduse tööelu puhul olulisim eralduda, luua selge suhe aja ja ruumiga. “Oluline on, et tekiks teistsugune tunne – tunne, et nüüd ma viin kõik oma mõtted tööle, nüüd ma olen justkui tööl,” sõnab Ainomäe. Ta toob näite hiljutisel Milano sisustusmessil kohatud töölauast, mida annab hiljem kiirelt söögilauaks kokku panna.
“Tänapäevased kodud on sageli väga värvilised ega lase töist meeleolu luua. Mõnel on ju elutuba näiteks erkoranž, kuid töökeskkond peaks olema siiski rahulik,” leiab ta. Ka soovitab Ainomäe mängu tuua mingi kindla elemendi, mis looks töise meeleolu ja mida kasutataks vaid töö tegemiseks. “Sellel kõigel on suur roll, et suudaksime end kodustest tegemistest töistele ümber lülitada.”
Kodukontoris vabam õhkkond
Arhitektist abikaasaga projekteerimisega tegeleva tootedisainer Kaido Kivi sõnul on piiri tõmbamine paras kunst. “Kui me räägime e-kirjavahetusest või mobiilikõnedest, on paiguti koguni meelevaldne kuhugi piirjooni tõmmata,” ütleb Kivi. “Kui tegemist on ateljeega, on soovid ja vajadused ühtmoodi. Kui aga räägime näiteks ettevõtjast, soovitakse üldjuhul, et oleks võimalus privaatsusele. Sisuliselt tähendab see hea helipidavusega ustega eraldatavat ruumi. Kõik ülejäänu on ikka väga vaba ja järgib üldist kodust atmosfääri. Päris sellist tellijat ei ole kohanud, kes kopeeriks bürookeskkonda,” sõnab Kivi kerge muigega.
Kodukontori teadlik kujundamine on aktuaalne siis, kui kavandamisel on uus ja suurem eramu. “Oma kodu nullist planeerides on see ikka klientide soovide nimekirjas olemas. Tihti kavandatakse kodukontorit muu koduse eluoluga kombineerituna – näiteks, kui lapsed õpivad muusikakoolis, vajavad nad samuti teatud eraldumise võimalust, nii saab seda ruumi kasutada mitmel otstarbel,” jätkab Kivi ja lisab, et tavaliselt ei ole kodukontor pindalalt kuigi suur ja kattub näiteks koduse raamatukoguga.
Kontori ja koridori vahelisse seina moodustab avause raamaturiiul, et väike suletud ruum ei tunduks nii kinnisena. Sisekujundaja Hanna Karits.Foto: Meeli Küttim
Restorani pidada püstijalu raske
Helen Kruusimägi, restoraniomanik Küprosel
Vajadust spetsiaalse kontorinurga järele alguses ei olnud. Arved, meilid, tellimused ja muu said tehtud kas baari leti taga püstijalu või siis kuskil restorani nurgas. Nüüd, kui äri maht on suurenenud, on ka tekkinud vajadus püsiva kontorinurga järele. Näiteks tuleb koostada menüüsid ja hinnapakkumisi erinevateks pidudeks ja erineva rahva hulga jaoks. Reklaamide koostamine ja ajakirjadele meiliga saatmine võtab oma jagu aega.
Kontorinurga tegemise mõte koju tuli üsna kiiresti, sest elame restoraniga samas majas. Avaras, 60 m2 suuruses avatud plaaniga elutoas on selleks ruumi piisavalt. Alustuseks on planeeritud üks raamaturiiul kokaraamatutele, teine raamatupidamise tarvis.
Laua valimisel otsustasin keskmise suurusega laua kasuks, millel on väikeste riiulitega kõrgendus ja piisavalt palju ruumi sülearvutile. Mööbli ostmisel otsustasin kõigepealt, mida oleks hädasti vaja, seejärel hakkas rolli mängima hind. Valisin valge mööbli, mida saab peaaegu kõigega kokku sobitada.
Kodus töötamise tumedad varjundid
Stuudios AAHK, ARRO Projekt OÜ toimetav sisearhitekt Hanna Karits soovitab kodukontori kavandamisel mõelda, kas töö iseloom toob kaasa palju lisamaterjali – kaustad, dokumendid, kataloogid jne, mille mugavaks kasutamiseks oleks vaja suurt tööpinda.
Karitsa sõnul on kodus töötamisel nii poolt- kui ka vastuargumente. “On igati hea, kui teinekord on kiireloomulisi töid võimalik ilma kontorisse sõitmata kenasti ära lahendada. Miinus on jällegi see, et tööd saab teha kogu aeg ja järjest raskem on leida põhjust, miks mitte kohe arvuti taha istuda ja miskit olulist ära teha. See võib omakorda viia olukorrani, kus inimesel tegelikult puudub koht puhkamiseks – tööd tehakse justkui kogu aeg,” arutleb Karits.
Mari Kuljus märgib, et tema klientide seas on olnud ettevõtjaid, kellel on tekkinud probleeme töötajatega, kui neile on võimaldatud täielikku kodus töötamist. “Eks see sõltub sellest, kas tööandjal on oskused, kuidas korraldada kaugtööd ja juhtida töötajaid distantsilt. Edu sõltub ka sellest, kuidas on õnnestunud personalivalik – kas on osatud valida inimene, kellele kaugtöö sobib ja kes on piisavalt vastutustundlik ning distsiplineeritud,” märgib Mari.
Suletav uks ja lisapistikud
Korterite puhul koosneb ruumiplaneering Hanna Karitsa ütlust mööda tavaliselt elutoast ja magamistubadest. “Ent eraldumise soov on kodus töötamise puhul enamasti ikkagi olemas ja sellisel juhul tuleb leida mõni nutikas lahendus. Tavaliselt välistatakse magamistuba, mis näitab, et inimesed vajavad ühte püha kohta, kuhu töö kunagi kaasa ei tule,” sõnab Karits.
Veel tasub Karitsa sõnul eeldada, et kõik ajutine on pigem igavene. “Nii et kui on plaan kodus töötada, on esmatähtsad hea internetiühendus, korralik laud, tool ja valgusti,” loetleb ta kõige olulisemat. Ideaalis võiks kodus töötajal olla suletava uksega eraldi ruum, eriti juhul, kui peres on veel liikmeid. “Tund aega segamatult tööd teha on märksa efektiivsem, kui proovida seda pere ja kodu keskpunktis terve päeva teha,” leiab Karits. Kindlasti soovitab ta arvestada elektri planeerimisel paar lisapistikut seadmete ja valgustuse jaoks.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Hetkel kuum