Naturaalsed põrandad trendijoonel

Artikkel

- Uudised
- 6. juuni 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naturaalsed põrandad trendijoonel
Linoleum on toodetud naturaalsetest algmaterjalidest, nagu puidutolm, korgipuru ja erinevad looduslikud vaigud.Foto: Floorin
Kui veel mõni aasta tagasi oli eluruumide põrandakatte esmavalik laminaat, siis nüüd langeb valik sagedamini puitpõranda kasuks. Valimisel tasuks endalt küsida, kui suur hulk inimesi ja kui sagedasti sellel käima hakkab, kas peres on ka lemmikloomi ning kui palju ollakse valmis tulevikus panustama põrandahooldusele ja koristamisele.
Põrandakatetega tegeleva ettevõtte Lincona projektijuhi Margo Villmanni sõnul on praegusel ajal pakutavate põrandakatete valik tavatult suur, mistõttu on valiku tegemine sageli keerukas. “Praegu on meie kauplustes enimmüüdud põrandakatted laudparkett, massiivpuit, laminaatparkett, PVC, linoleum, LVT, kork, vaipkate, plaatvaip ning liistparkett,” loetleb Villmann. Veel on üsnagi populaarsed printkork, kiltkivi ning laevateki imitatsiooniga põrandaid, kirjutab 4. juunil ilmunud Äripäeva erileht Oma Maja.
Materjali tüübist sõltumata on põranda eluea pikendamise huvides olulisim õige paigaldus ning hilisem hooldus. “Nii pikendame põrandakatte eluiga märkimisväärselt, seega teades kohe õigeid võtteid, säästame ennast hilisematest võimalikest muredest ja stressist,” jätkab Villmann.
5%
tuleb tavapärase, ilma diagonaalsete või ümarate seintega ruumi puhul arvestada vajamineva põrandakatte koguse arvutamisel lõikamiseks ja muuks varuks.
Viis protsenti varuks
Uue põranda väljavalimisel soovitab Villmann alustada sellest, et sobitada jalgade alla jääv pind kogu muu disainiga. “Üldjuhul soovitatakse üle kogu elamise hoida ühtset joont materjali valiku puhul. Tehniliselt läheb põrand maha kõige viimasena, kuid mõelda tuleb sellele esimeses järgus,” märgib Villmann.
Üle ega ümber ei saa tema sõnul ka põrandapinna mõõtmisest ning mõista tuleb seejuures, et ruumi pindala ning vajamineva materjali kogus ei ole üks ühele samad.
“Rusikareegel on, et viis protsenti tuleb tavapärase, ilma diagonaalsete või ümarate seintega ruumi puhul arvestada lõikamiseks ja muuks varuks. Arvestada tuleb ka sellega, et näiteks rullmaterjali ning toonitud puidu puhul võib partiide lõikes esineda materjali erisusi ja seepärast peaks kogu vajaminev kogus olema tarnitud ühest tootmispartiist. Kui on naturaalne toonimata puit, siis sellist riski ei ole,” lisab Villmann.
Ta jätkab, et kaasaskäimist moodsate kodukujunduse suundadega soosib tänapäevaste põrandatoodete läbimõeldud disain, ka on tänapäevaseid põrandamaterjale lihtne vahetada. “Need ei ole reeglina enam aluspõrandasse kinni naelutatud või liimitud, nagu see oli sageli tavaks nõukogude ajal. Vana materjali saab lihtsalt kätte ning uue kerge vaevaga maha,” lisab ta.
Põrand vajab hoidmist ja kaitset
Naturaalsete katete hooldus
Suurim vaenlane on vesi. Näiteks õlitatud puitpõranda suurest agarusest rohke veega pesemine toob kaasa selle tuhmumise. Liigne vesi võib panna ka naturaalse puidu punduma. Tuhmumise vastu aitab hooldusõlitamine ning edaspidised õiged hooldusvõtted.
Õlitatud puitpõrand. Igapäevane puhastamine peaks toimuma tolmuimejaga. Aeg-ajalt tuleb puhastada ka hästi välja väänatud lapiga, kuid põrand peab olema kuiv ühe minutiga. Parima tulemuse saamiseks lisada pesuveele põrandaseepi. Ilma otsese vajaduseta märgpuhastus teeb kasu asemel kahju, muutes puidupinna kiiresti tuhmiks ja kuivanuks.
Lakitud puitpõrand. Kergesti hooldatav pealispind. Tavaliseks hoolduseks piisab üksnes tolmuimejast, vajadusel peaks aeg-ajalt puhastama ka hästi väljaväänatud lapi või mopiga, mis on niisutatud puhastusvahendiga. Põrand peaks olema kuiv ühe minutiga pärast niiske lapiga puhastust – nii on kindel, et vee kogus on õigesti doseeritud.
Korkparkett. Puhastamisel ei tohi kasutada söövitavaid vahendeid, glütseriini sisaldavaid tooteid ega lahusteid. Märgpesul kasutada ainult hästi väljaväänatud moppi või lappi.
Hubane ja kauakestev puit
Puidu vaieldamatuteks eelisteks on Villmanni sõnul naturaalsus ja kauakestvus. “Jala all on puit kindlasti pehmem ja soojem kui ükski muu materjal. Kuivõrd vastupidavaks üks põrand aga tegelikult osutub, taandub paljuski konkreetsele materjalile ning sellele, mida sel pinnal tehakse ja kes seal peal hiljem igapäevaselt käima hakkavad. Kui tegemist on külaliste jaoks mõeldud eluruumidega, kus võib ka jalanõudega käia, soovitab Villmann kulumisjälgede vältimiseks eelistada puidust veidi tugevamat ja vastupidavamat laminaati.
“Arvestada tuleb ka koduloomadega. Kui majas on ikka umbes 50 kilo kaaluv koer, siis ei saa läbi ilma küünejälgedeta puitpinnal,” märgib Villmann.
Laminaatparketi mustri valik on Villmanni sõnul väga lai – põhjamaised heledad toonid ning jäljendavad mustrid, lillelised mustrid ning kulutatud laudpõranda välimusega mustrid.Laminaadi kasuks räägib Villmanni sõnul ka selle naturaalsus – tegemist ei ole sünteetilise materjaliga, vaid tervelt 98% sellest koosneb puidust. Samuti on seda kerge hooldada, piisab vaid tolmuimejast ja niiskest lapist.
Kui puitpõrand on lõppviimistletud, pole selle hooldamine sugugi raskem kui näiteks PVC-materjalist või laminaadist põranda puhul. “Puit on täpselt nii vastupidav, kui on tema omadused looduses kasvades. Seega kõik, mis on puidust tugevam, jätab sellele jälje,” sõnab Villmann.
Naturaalsel põrandal puudub odav kategooria
Urmas Iher, Floorin ASi turundus -ja jaemüügijuht
Trend on naturaalsete materjalide jäljendamises, et muuta põrandate üldine kasutamine mugavamaks ja lihtsustada hooldust. Naturaalsete materjalide puhul uuendatakse olemasolevate vormi ja värve ning muudetakse pinnaviimistlust.
Viimase puhul kaotab materjali pind sageli oma looduslikkuse. Näiteks võib tuua erinevad toonitud või toonimata lakid (hallid, valkjad, punased), millega töödeldakse nii puitu kui ka korki, et muuta need loomult pehmed materjalid mehaanilistele vigastustele vastupidavamaks.
Uudse viimistluskihi edulugude hulka võib kindlasti lugeda Forbo Topshield2, mida kasutatakse naturaalsel Marmoleumil. Selle puhul säilitab materjal oma esialgsed omadused (naturaalsus, antistaatilisus, bakteriostaatilisus jmt) ning lisandub lihtne puhastatavus. Topshield2-ga viimistletud põrandad on praegu tunnistatud maailma kõige lihtsamini puhastatavateks silepõrandateks üldse. Marmoleumi puhul pakutakse nüüd ka uut vormilist lahendust – erinevates suurustes mängulisi plaate, mis võimaldavad lihtsalt uusi ja teistmoodi disainilahendusi luua.
Uued kurvid põrandal
Puidu uutest vormidest rääkides väärivad äramärkimist eestlaste loodud Bolefloori kurvilised põrandalauad, millele maailm vaikselt konkurentsi hakkab pakkuma.
Kasutatuimad naturaalsed materjalid on endiselt puit ja kivi. Seda paljuski ajaloolistel põhjustel – nii on seda ju sajandeid tehtud. Paraku ei anna vanu puitpõrandaid kuidagi võrrelda tänapäeval kasutatavatega. Kui vanasti tehti põrandad jämedast plangust, siis nüüd, näiteks klassikalise laudparketi puhul, võib puidukiht jääda paremal juhul vaid paarimillimeetriseks.
Puitpõrandaid eelistatakse nende klassikalise välimuse ja loomuliku soojuse, kivipõrandaid nende vastupidavuse pärast. Üha enam kasutatakse naturaalset linoleumi, mis on värviline, suhteliselt soe ja väga vastupidav.
Toormaterjalist sõltub vastupidavus
Looduslike materjalide vastupidavuse, kvaliteedi ja hinna määrab suurel määral toormaterjal, mida täiendab väga hästi välja töötatud ja täpne tootmisprotsess. Kindlasti ei ole naturaalsete põrandate puhul olemas odavat ja head materjali.
Näiteks võrreldi mõned aastad tagasi omavahel linoleume. Sõltumatud mõõtmistulemused näitasid, et ühe tootja linoleum oli kohati lausa neli korda vastupidavam kui kõik ülejäänud. Puidu puhul on erinevused veelgi suuremad.
Veel tasub arvestada, et looduslikud materjalid on elavad ja unikaalsed. See peegeldub nende värvi- ja mustrierinevustes – ka rannalt on ju võimatu leida kahte ühesugust kivi. Ka materjalide käitumine ei ole alati lõpuni ettearvatav. Puit tahab näiteks stabiilset ja normaalset õhuniiskust, mida meie keskküttega korterites on praktiliselt võimatu tagada.
Samuti tuleb silmas pidada, et looduslike materjalide taastamine on nii töömahukas kui ka kulukas ning päris esialgset välimust enamasti ei saavutatagi.
LVT-plaat koputab uksele
Tõenäoliselt on eelöeldu põhjuseks, miks üha enam leiavad kasutamist näiteks LVT-plaadid, mis oma sisult on väga vastupidavad mitmekihilised vinüülkatted, kuid nende disain on viidud maksimaalselt lähedaseks naturaalsete materjalidega nagu puit, kivi, metall. Materjali on lihtne hooldada ja vajadusel taastada ning see on enamasti ka hinnalt soodsam.
Moes eksootilised materjalid
Samuti liigub trend Villmanni sõnul eksootiliste põrandamaterjalide suunas. “Näiteks bambus on oma naturaalse tooniga leidnud kasutust paljudes kodudes ja interjöörides. Veel on klientide hulgas populaarsust kogumas puhas betoonpõrand, kuid mõeldes mugavusele ja hubasusele, on selle kasutus eluruumides piiratud, leides rakendust pigem ühiskondlikes projektides ja vastuvõtuga interjöörides.
Klientide eelistus kaldub Villmanni sõnul aga selgelt puitpõrandate poole. “Kui veel mõned aastad tagasi oli eluruumide põrandakatte esmavalikuks laminaat, siis nüüd on kliendid hakanud puitpõrandat rohkem eelistama,” täheldab ta. Kõige traditsioonilisem ja müüdavaim puiduliik pidavat praegu olema naturaalset tooni tamm, olgu siis lakitud või õlitatud kujul.
Kindlasti on Villmanni sõnul ka põrandakatete puhul kindlad materjalid, mida võime klassikaks nimetada – siia alla saame tema sõnul loetleda kõik naturaalsest materjalist tooted – olgu selleks siis laudparkett või põrandalaud, villa- või sisalvaip, linoleum või korkpõrand.
Samasse kategooriasse kuulub Villmanni sõnul uuema materjalina naturaalne liimivaba paigaldusega nahkpõrand. “Selle pealiskiht saadakse nahatööstuse ümbertöödeldud jääkidest, mis uuesti jahvatatakse ning kokkupressimisel on tulemuseks täiesti omanäoline ning erinevate mustrite ja toonidega väga eksklusiivne põrandakate,” selgitab Villmann.
Kerge ökomaterjal linoleum
Nõukogudeajal nimetati rahvasuus linoleumiks ka puiduimitatsiooniga PVC-materjali, kuid tegelikult on linoleum tänu oma naturaalsele koostisele Villmanni sõnul üks hinnatumaid materjale kõigile neile, kes peavad oluliseks keskkonnasäästlikkust. “Linoleum on toodetud täiesti naturaalsetest algmaterjalidest, nagu puidutolm, korgipuru ja erinevad looduslikud vaigud,” lisab ta.
Linoleumil teatakse olevat ka baktereid hävitav toime, mis hoiab mikroorganisme paljunemast. Lisaks tervislikule ja ökomõtteviisi kandvale kaalutlusele on linoleum antistaatiliste omadustega, kannatab vett ja kriimustusi ning on kergesti hooldatav.
Põnevaks teeb linoleumi selle värvikas valik ja võimalus luua põrandale erinevaid mustreid, tänu millele armastatakse seda materjali paljudes ruumides kasutada. “Kuigi linoleum on suhteliselt vastupidav materjal, on selle paksus kõigest 2 mm ja seetõttu tuleb paigaldamisel alati meeles pidada, et aluspõrand peab olema väga korralik ja sile,” hoiatab Villmann.
Tavapärastes kodutingimustes peab linoleum tema ütlust mööda väga kaua vastu ning on suhteliselt hästi hooldatav. “Ka on tänapäevased linoleumid juba tootja poolt nii hea viimistlusega, et ei vaja lisavahatamist ega mingit muud kulu,” ütleb Villmann ja lisab, et eks kõik põrandad tahavad mõistagi, et neist natuke lugu peetaks: laua- ja toolijalad peavad olema pehmendusega, et need ei kriimustaks põrandakatet.
“Kui tooli jalad on peene otsaga ja tooli edasi-tagasi nihutatakse, rikub see lootusetult iga põranda,” hoiatab ta.
Avastamist vääriv kork
Villmanni sõnul on põrandamaterjalide maailm üsna konservatiivne ning peamiselt keskendutakse vanade, traditsiooniliste materjalidega mängimisele. “Eks ka selles vallas tehakse imevigureid, näiteks värvimuutvaid põrandaid, aga see on siiski väga kitsas nišitoode,” kinnitab ta.
Korkpõrandat kipuvad Villmanni ütlust mööda eelistama need, kes kannatavad mõne allergia all või lihtsalt eelistavad ökomaterjale, sest korki toodetakse keskkonda säästvalt ning tal on mikroobivastased omadused, pealegi ei kogu ta endasse tolmu. Kuna kork on halb soojusjuht, siis on see jalale hästi soe, pakkudes mõnusat pinda ka külmadel kuudel. “Kork sobib tegelikult kõikidesse ruumidesse,” lisab Villmann.
Vaipkatted Eestis vähe levinud
Veel on maailmas üha enam ilma tegemas vaipkatted, kuid Eestis on nende osakaal veel marginaalne ja kasutusel on sedalaadi katted valdavalt vaid ettevõtetes või hotellides.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Hetkel kuum