Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lühiuudised

06. jaanuar 1998, 00:00

Tallinnal oli aasta alguse seisuga laenukohustusi ligikaudu 300 mln krooni ulatuses ja hoiuseid ligikaudu 65 mln krooni.

Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri teatel on 300 miljoni kroonise kohustuse näol tegu Nomura Internationalilt võetud laenu jäägiga. Tänavu maksab linn sellest tagasi 200 mln ja järgmisel aastal 100 mln krooni.

Hoiused 65 miljoni krooni väärtuses on Tonsiveri teatel deponeeritud Eesti kommertspankades. ETA

AS Tallinna Vesi teeb 6. ja 8. jaanuaril Hansapanga korraldamisel kaks võlakirjaemissiooni, mille kogumaht on 90 miljonit krooni.

Hansapanga intressitoodete osakonna mäned?eri Ülo Kallase sõnul emiteerib Tallinna Vesi 6. jaanuaril 50 miljoni ja 8. jaanuaril 40 miljoni krooni eest kolmekuulisi võlakirju.

Mõlema emissiooni intress on 15,67 protsenti.

Möödunud aasta lõpul emiteerisid Eesti Energia ja Tallinna Soojus kolmekuulisi võlakirju intressidega 15,67 ja 16,5 protsenti. BNS

Tallinna linnakohus otsustab veebruari alguses, kas algatada N-Terminaali avalduse alusel Bekkeri sadama omaniku ASi Balti Baas pankrot.

Eelistung Balti Baasi võimaliku pankroti asjas toimub 10. veebruaril, ütles kohtunik Jüri Mesipuu.

N-Terminaali võlanõue Balti Baasi vastu on 6,24 miljonit krooni, mis koosneb kahest laenulepingust ja arvelduskrediidist.

Kokku on Balti Baasi vastu laekunud neli pankrotiavaldust, mille nõuded ulatuvad 17 miljoni kroonini. Peale N-Terminaali nõude on Balti Baasi vastu esitanud nõuded endised töötajad, maksuamet ja IB Terasto Eesti OY.

Balti Baasil on bilansi järgi vara umbes samas ulatuses kui nõudeidki.

Bekkeri sadamas projekteerimistöid teostanud IB Terasto Eesti OY avalduse alusel kohus Balti Baasi pankrotimenetlust ei algatanud, sest nõue ei olnud küllalt selge.

IB Terasto Eesti OY võlanõue oli 1,5 miljonit krooni, mis kujunes Bekkeri sadamas naftaterminaali projekteerimistööde tasumata arvetest.

AS Balti Baas on s haldab Tallinnas Koplis asuvat Bekkeri sadamat, mille ümber on tekkinud vaidlused rajatava naftaterminaali pärast.

Balti Baasi aktsiakapital on viis miljonit krooni. BNS

Esialgse statistika kohaselt läbis möödunud aastal Tallinna sadamaid 4 839 382 reisijat ehk ligi pool miljonit inimest rohkem kui 1996. aastal, mil vastav näitaja oli 4 340 826.

Sealjuures käis möödunud aastal Kesklinna sadama kaudu Tallinnas pisut üle 4 miljoni ning Muuga sadama kaudu 0,79 miljonit inimest. 1996. aastal kasutas Kesklinna sadamat 3,8 miljonit ja Muuga sadamat veidi üle poole miljoni inimese.

Möödunudaastasest juurdekasvust saavutati põhiline osa alates maikuust, mil Eesti ning Soome ja Rootsi vahel hakkas kehtima viisavabadus. Kui 1997. aasta viimase 8 kuuga külastas Tallinna 3,59 miljonit laevareisijat, siis 1996. aasta samal ajavahemikul oli vastav number vaid 2,94 miljonit.

1997. aasta esimesel neljal kuul oli aga eelnenud aastaga võrreldes laevareisijate arvus isegi teatav tagasiminek. Möödunud aasta 4 esimese kuuga külastas Tallinna sadamate kaudu 1,25 miljonit, 1996. aasta samal perioodil aga 1,4 miljonit inimest. ETA

Eesti laevaomanike liit (ELL) valis üldkoosolekul liidu uueks presidendiks kaugsõidukapteni Rein Merisalu, kes nimetas liidu peasekretäriks Enn Kreemi.

Rein Merisalu töötab Baltic Group International Ltd. esimehena, ta on lõpetanud Tallinna kalatööstusliku merekooli ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Enn Kreem on lõpetanud Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna ja töötanud reisilaevafirmades avalike suhete alal. Enn Kreem on ka 1995. aastast ilmuva Eesti laevanduse aastaraamatu koostaja. ETA

Leedu Ukio pank suurendas mullu viimasel päeval aktsiakapitali 42 miljonilt litilt 60 miljonile litile, kogu emissiooni ostis Hansapank.

Leedu keskpank sai aasta lõpus kätte aktsiate eest tasumist kinnitavad dokumendid, ütles Ukio panga juhatuse esimees Raimondas Rapkevicius.

Uue emissiooni nimiväärtusega 18 mln litti ostis Hansapank, saades oma kontrolli alla 30% Ukio panga aktsiakapitalist. Väliskapitali osatähtsus Ukios kasvab varasemalt 48%-lt 64%-le.

Hansapanga kapitaliturgude osakonna juhataja Taavi Lepmets ütles, et tehingu tehniline pool on pühade tõttu lõplikult vormistamata.

Ukio panga bilansimaht kasvas 11 kuuga 10%. BNS

Eesti tarbijate keskühistu (ETK) müüb kirjalikul enampakkumisel kaks mullu müümata jäänud tootmisettevõtet -- ETK Auto ja ETK Vikero Tekstiili.

Kolmanda ettevõttena müüb ETK oksjoni korras eelmises müügivoorus mitteosalenud ASi Kirjamihkel, mis annab välja ajakirja Mihkel.

Nii ETK Auto kui ETK Vikero Tekstiili alghind on teistkordsel enampakkumisel sama, mis ebaõnnestunud müügivoorus -- vastavalt 24,5 mln ja 1,4 mln krooni.

Kirjamihkli alghind on 300 000 krooni.

ETK juhatuse liikme Danel Tuusise sõnul on seekord paindlikumad objektide eest tasumise tingimused. Peamiseks muudatuseks on võimalus tasuda järelmaksuga, märkis Tuusis.

Pakkumusi kolme ETK tootmisettevõtte ostuks saab esitada 30. jaanuarini.

Mullu septembri algusest kuni 15. oktoobrini toimunud müügivoorus müüs ETK seitsmest müügis olnud ettevõttest viis ja sai nende eest 72,62 miljonit krooni. BNS

Möödunud aasta lõpu seisuga ületab väljastatud erastamisväärtpaberite (EVP) jääk endiselt 12,8 miljardit, sealhulgas on kasutusarvetel ligi 5,4 miljardit EVPd.

Rahandusministeeriumi teatel oli füüsiliste isikute arvete jääk 29. detsembri seisuga 5,2229 mld ja juriidiliste isikute jääk 159,3 mln EVPd.

Kasutusarvete jääk vähenes nädalaga 26,2 mln krooni.

Depooarvetel, mille väärtus võrdub EVPde nimiväärtusega füüsiliste ja juriidiliste isikute väärtpaberikontodel, oli 523,0 mln EVPd. Depooarvete jääk vähenes nädalaga 79,4 mln EVP võrra.

Kustutusarvete jääk moodustas 29. detsembri seisuga üle 6,918 mld, sh erastamisagentuuril 3,380 mld, Hüvitusfondil 1,319 mld ning maa erastamise korraldajatel 0,7 mld ja eluasemefondil 0,13 mld EVPd. BNS

Püssis puitplaate tootev AS Repo Vabrikud esitab Euroopa komisjonile vastused, milles tõestab arvude najal, et süüdistused dumpingus pole õiged.

Repo Vabrikud ootab oma vastustele toeks ka välis- ja majandusministeeriumi kirja, mille kohta suuline nõusolek on olemas, kinnitas Repo Vabrikute juhatuse esimees Rein Kuusmik.

«Me pole dumpingut teinud ja tõestame seda arvude keeles,» ütles Kuusmik. BNS

Tallinna Sadama eelmise aasta kasum enne maksustamist on esialgseil andmeil 135,5 mln, käive 783,7 mln kr.

Võrreldes 1996. aastaga kasvas Tallinna Sadama kasum 115 miljoni krooni võrra. Käive langes samas 4,3 miljonit krooni.

Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive ütles, et käibe languse põhjuseks on strukturaalsed muutused.

Liive hinnagul jätkub täiendav eraoperaatorite kaasamine ka sel aastal ning seetõttu väheneb käibe maht veelgi.

Liive sõnul prognoosib Tallinna Sadam selle aasta lõpuks kaubakäibe kasvu 18 miljoni tonnini. Reisijaplaan ulatub samas 5,4 miljonini. Mullu teenindas sadam 4,8 miljonit laevareisijat.

Kaubakäive ulatus mullu 17,1 mln tonnini. BNS

Hansapank ostis töötajate premeerimiseks järelturult 85 000 Hansapanga aktsiat keskmise hinnaga 151,76 krooni, teatas panga ökonomist Mart Tõevere.

Kogu aktsiapaki hinnaks kujunes seega ligikaudu 12,9 miljonit krooni.

Hansapanga juhatus andis panga kapitaliturgude osakonnale ülesande osta Hansapanga aktsiaid töötajate boonussüsteemi raames.

Preemiaaktsiad laekuvad panga juhtkonna ja tippspetsialistide arvele pärast Hansapanga aastatulemuste auditeerimist. Premeeritud töötajad võivad nendega vabalt kaubelda kolme aasta pärast. BNS

Tallinna börsil oli kogu möödunud aasta vältel suurim maaklerifirma Hansapank, mille tehingute käive andis 34% börsi kogukäibest.

Teisel kohal oli Hoiupank, mille tehingud moodustasid 19 protsenti börsi käibest.

Järgnesid Ühispank 11 protsendiga; Forekspank kaheksa, Tallinna Pank kuue ja Maapank kolme protsendiga.

Tehingute arvult edestasid samuti teisi firmasid Hansapank ja Hoiupank, mille tehingud andsid vastavalt 22 ja 21 protsenti kõigist börsitehingutest.

Ühispanga tehingud andsid kõigist tehingutest 15%; Tallinna Pangal 12%, Forekspangal 10% ja ICI Trustil 3%.

Detsembris moodustas Hansapanga tehingukäive börsi kogukäibest 31% ja Hoiupangal 22%.

Tehingukäibe suuruselt järgnesid Ühispank, Forekspank, Tallinna Pank ja Cresco Väärtpaberite AS. BNS

Hansapank tõstis jaanuaris seoses teenuste omahinna tõusuga mõne teenuse hinda.

Hansapanga jaepanganduse reklaamijuht Epp Piir ütles, et näiteks pangakontoris tehtava Eesti-sisese maksekorralduse teenustasu on alates jaanuarist 6 krooni ja telefonipanga operaatorteenuste kuutasu 30 krooni.

Pangakontoris teostatava Eesti-sisese maksekorralduse hind on Hansapangas püsinud muutumatuna 1993. a alates, märkis Piir.

Hansapank pakub internetipanka ning makseid pangaautomaatides endiselt tasuta.

Piir ütles, et maksete põhimassi teostamisel läbi elektrooniliste kanalite on pangasaali telleritel edaspidi enam võimalusi tegeleda klientide konsulteerimise ning nõustamisega. BNS

Riigikassa ei korraldanud detsembri viimastel päevadel deposiitidele enampakkumisi; raha jäi Ühispanka või läks riigist välja.

«Viimastel päevadel on riigikassa deposiitidega imelikult läinud,» ütles Hansapanga intressitoodete osakonna diiler Ege Metsandi. «Kõik deposiidid läksid ühte panka, teistele pole üldse pakkumisi tehtud.»

Rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau sõnul ei olnud 30.--31. detsembril riigi deposiitidele konkurssi seoses aastalõpu ja 200 mln krooni väljaviimisega valitsuse stabilisatsioonifondi. «31. detsembril oli seoses aasta lõpuga keskpanga kliiringu tärmin kell 10.15. See oli viimane tähtaeg, mil keskpanga operatsioonivalitsus sai Eesti pankade vahel raha üle kanda,» rääkis Ohlau. BNS

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing