Narva peab vastu võtma

06. jaanuar 1998, 00:00

Narva tööstusettevõtete juhte koondava direktorite nõukogu esimees Valeri Mjat?in leiab, et kehtiva seadusandluse kohaselt oleks õige müüa Narva Vee aktsiad avaliku enampakkumise teel. Ta väidab, et 15 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga Narva Vee aktsiate bilansiline väärtus on üle 300 miljoni krooni ja nende turuväärtus võiks ulatuda miljardi kroonini. See ületab mitmekordselt linna võla Ecomaticu ees.

Mjat?ini sõnul olid Narva ettevõtjad ise nõus veevärgi aktsiaid kokku ostma, kuid linnavalitsus loobus sellest ettepanekust.

Linnavolikogu esimees Anatoli Paal kahtleb direktorite nõukogu majanduslikus ja juriidilises kompetentsuses. «Tegu on teatud suunitlusega ettevõtjatega, kellel on erinevad poliitilised huvid,» ütleb Paal. Oma väite tõestuseks toob ta näite, et Mjat?ini juhitavad ASi Narova töötajad ajasid ettevõtte pankrotti, et see hiljem odavalt üles osta.

Samas ei esinda direktorite nõukogu kõiki Narva suurettevõtete juhte, sõnab Paal. Ta ise juhib Narva lähedal asuvat Eesti suurimat, Balti elektrijaama. Lisaks Balti elektrijaamale ei kuulu direktorite ühendusse ka üle miljardi kroonise aastakäibega Eesti elektrijaama ja Kreenholmi Valduse ASi juhid.

Valeri Mjat?in kardab, et poole Narva Vee aktsiapaki üleandmisel ASile Ecomatic võib uus omanik oluliselt vee hinda tõsta, mis võib viia mitmed linna tööstusettevõtted pankrotti.

Narva Vee direktor Aksel Ers ei ole nõus väitega, et uue omaniku tuleku järel Narva ettevõtted pankrotistuksid. Ta lisab, et n-ö pankrotti minevate ettevõtete puhul tuleb vaadata, kui suured on nende tegelikud kulutused veele ja kanalisatsioonile.

«Kui praegune üks või kaks protsenti ettevõtte kulutustest tõuseb, kas siis saab öelda, et Narvas tuleb pankrottide laine,» küsib Ers.

Ers ei jaga ettevõtjate hirmu, et ajal, kui pool Narva Vee aktsiatest kuulub linna tagatisena Ecomaticule, püüab eraomanik hinda tõstes võtta Narvast kõik, mis sealt võtta annab.

Alates 1. jaanuarist peavad eraisikud maksma vee ja kanalisatsiooni eest 6,5 krooni kuupmeetri kohta, mis on üks madalamaid hindu Eestis. Võrdluseks, Haapsalus on vee hind 16 krooni kuupmeeter, Tallinnas uuest aastast peale 15 krooni.

Ers räägib, et need ajad on möödas, kui monopolist võis hinnapoliitikat korraldada oma suva järgi. Monopolistil pole mõtet hindu üles ajada, kui linnaelanikud maksta ei jõua, väidab ta. «Miks kajastada bilansis tulu, mis tegelikult sisse ei tule,» ütleb Ers.

Ersi sõnul seab olukord, kus pool aktsiatest on linna käes ja pool antakse eraomanikule, ettevõtte raskesse seisu, kus keegi otsuseid ainult enda huvides teha ei saa. Kõigi otsustamist vajavate küsimuste puhul tuleb taha saada vähemalt 51 protsenti omanike häältest.

Praegu teostab omanike õigusi ASis Narva Vesi üldkoosoleku kaudu Narva linnavalitsus, jooksvad küsimused otsustab ettevõtte viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad.

ASi Ecomatic direktor Väino Pärnaste kinnitab, et ettevõte taotles küll alguses Narva Vee enamusaktsiaid, kuid nõuet vähendati hiljem 50 protsendini aktsiatest. «Karta on, et meid võidakse hakata provotseerima sellisel moel, et otsuste vastuvõtmisel nõutud hulgal linna esindajaid kohale ei ilmu,» ütleb Pärnaste.

Pärnaste põhjendab, et Narva Vee aktsiad valiti renoveeritud soojasõlmede garantiiks seetõttu, et nende puhul on tegemist mitte ainult rahalise, vaid ka organisatsioonilise garantiiga. AS Narva Vesi tagab vee, ME Narva Elamuvaldus, kelle aktsiad samuti Ecomatic omandab, maksude tasumise ja loodav AS Narva Soojus soojuse transportimise vajalike objektideni, lisab ta.

Pärnaste leiab, et kui Narva ettevõtete direktorite nõukogu neid garantiisid otstarbekaks ei pea, on neil võimalik välja pakkuda paremad alternatiivid. Teiseks on alati võimalus võlg linnalt üle võtta ja niiviisi ise Narva Vee aktsionäriks saada, lisab Pärnaste.

«Olen juba mitu korda öelnud, et Ecomatic võtaks sellise ettepaneku kindlasti arutlusele,» sõnab Pärnaste.

Pärnaste peab veidraks asjaolu, et lärm garantiide ümber läks alles nüüd lahti.

Soojasõlmede renoveerimise projekti käivitades oli oletatav projekti maksumus juba teada, sõnab Ecomaticu juht. Läbirääkimiste käigus oli juttu ka konkreetsetest garantiidest, kinnitab ta.

«Praegu püüavad isikud direktorite nõukogust, kes juba siis kõigest informeeritud olid, teha nägu, et nad ei ole varem Narva Vee aktsiate müügi plaanist kuulnud,» räägib Pärnaste. «Projekti käivitamisel olid aga kõik nõus ja plaksutasid, ajakirjanud kirjutasid sellest ainult ülistavas toonis.»

Põhjus, miks võitlus garantiide ümber alles nüüd lahti läks, on linnavolikogu esimehe Anatoli Paali hinnangul ajendatud poliitilistest motiividest.

«Osa seltskonnast alles jätkab valimisi,» sõnab ta. «On inimesi, kellele valimisprotsess on permanentne.»

Narva aselinnapea Oleg Rõ?akov räägib, et veel ligi kolmandik linna soojasõlmedest vajab renoveerimist. See saab aga toimuda vaid siis, kui seni tehtud tööde osas linn Ecomaticule omapoolsed garantiid annab, teab ta.

Põhimõtteline nõusolek Ecomaticu ja ASiga Hansa Liising on jätkuprojekti suhtes olemas, kinnitab Rõ?akov, sest linnal on kasulik kasutada sama finantseerimisskeemi ja sama firmat, kes on juba oma võimeid tõestanud. See osa soojasõlmede renoveerimisest läheks maksma umbes 35 miljonit krooni, ütleb Rõ?akov.

Väino Pärnaste Ecomaticust selgitab, et tavaliselt garanteerivad selliseid renoveerimistöid valitsus ja välisraha. Narva on ainus linn Eestis, kus sellise mahuga projekti puhul pole laenu tagasimaksmine seotud täiendava eelarve koormamisega, sõnab Pärnaste.

ASil Narva Vesi on praegu käsil ka 61 miljoni kroonise mahuga investeerimisprojekt kohalike omavalitsuste keskkonnaprogrammi raames.

1999. aastaks lõpetatava vee- ja kanalisatsioonimajanduse rekonstrueerimisprojekti laen tuleb tasuda Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangale (EBRD) 2010. aastaks.

«See on seotud loomulikult järk-järgulise tariifide tõusuga, mis meie klientides negatiivse suhtumise esile kutsub,» räägib Narva Vee direktor Aksel Ers. Siiani on püütud vee hinda hüppeliselt mitte tõsta, kinnitab ta.

«Vaatamata sellele, et me maksame võlga tähtaegselt tagasi, on meie hinnad allpool EBRD poolt ette kirjutatud graafikut,» väidab Ers.

Narva Vee senine suurim võlgnik on Jaanilinn. Ers loodab, et jaanuari keskpaigaks jääb Jaanilinnal üles ainult eelmise kuu võlg ja tasumata viivised. Suuremat probleemi näeb ta hoopis Narva-Jõesuus, kus võlg on kasvanud üle 800 000 kroonini. Selle taga on Ersi sõnul suures osas ASi Viru Rand filiaal, kus tekib palju reovett.

Narvaga analoogse soojasõlmede renoveerimisprojekti teostas Ecomatic ka Kohtla-Järvel, kus laenu garantiiks oli projekti teostumisel saadav soojasääst. «Linnaeelarve oli pangale ainult täiendavaks garantiiks, kui majanduslikust ökonoomsusest poleks piisanud,» räägib Väino Pärnaste.

Kohtla-Järve linnapea Valeri Korb ei soovi kommenteerida võimalust müüa linna kohustuste katteks Ecomaticule mõne munitsipaalettevõtte aktsiaid.

«Las naabrid teevad nii, nagu nemad õigeks peavad,» lausub Korb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing