Venemaa toibub aeglaselt

«Mida enam aega kulub, seda selgemaks saab, et Vene majanduskasv jääb ka lähitulevikus suhteliselt väikeseks ning et Soome ja Vene elatustaseme erinevus ei ühtlustu, vaid suureneb veelgi, arvab Soome Panga siirdemajanduste uurimiskeskuse juhataja Pekka Sutela.

Sutela leiab, et Venemaal püstitatavad eesmärgid pole reaalsed. Selle näiteks toob ta Vene sõjaväe reformi, millest on räägitud aastaid ja mille seniseks ainsaks tulemuseks on kogu süsteemi segipaiskamine.

Soome analüütiku sõnul kajastab Venemaa majanduse olukorda suurepäraselt möödunud aasta. Oodatud majanduskasvu ei toimunud. Investeeringute maht on üha vähenenud. Riigi eelarve puudujääk on hirmuäratavalt suur ning maksude kättesaamine endiselt vaevaline. Tervelt 45% Vene tööstustoodangu eest makstakse bartertehingutega ehk kaupade vahetamisega. Tagajärjeks on, et ettevõtete kulud on selle tõttu umbes 10% suuremad ning ühtlasi on neil sularahapuudus, mis raskendab palkade maksmist. Ehkki keskvalitsus tasus detsembrikuus palgavõlga ühtekokku 5900 mld rubla ehk mld dollarit, jääb tasuda veel kokku 55 559 mld rubla ehk 9,4 mld dollarit. Peale palkade ei saa ettevõtted ka maksusid tasuda. Seetõttu ei suuda riik tuludega kulusid katta ja eelarvedefitsiit süveneb veelgi.

Kuigi riik on proovinud maksude kogumist parandada, on sellest kasu asemel olnud üksnes kahju. Saadud õppetund näitab, et maksude kogumist ei tohi jätta politsei ja pankade hooleks.

Et Venemaal on tõsiseid struktuuriprobleeme, näitab see, et rubla kõrval on kasutusel rohkesti eri tüüpi asendusraha -- põhiliselt riigiasutuste ja pankade käibelelastud võlapaberid. Tervelt kolmandik Venemaa riigieelarve tuludest kaetakse sellise asendusrahaga, st omavaheliste võlgadega. Piirkondlikes eelarveis võib nende osa küündida 50 protsendini.

Venemaa viimase aja arengu positiivseimaks jooneks on inflatsiooni kontrolli alla saamine. Kui 1995 oli see 131,3% ja 1996. a 21,8%, siis mullu langes 11,6 protsendini. Teiseks on rubla püsinud suhteliselt stabiilne ja riigi valuutavarud kasvanud 18 mld dollarini.

Õige samm on kahtlemata aastavahetusest jõustunud rubla nominaalväärtuse vähendamine 3 nulli võrra. Ka inimestel paistab püsivat usk rahareformi vajalikkusse.

Rubla kursiks dollari suhtes on kehtestatud 6,1 rubla, mille kõikumisulatus võib olla +/- 15%. Lisaks on välismaalastel aasta algusest õigus piiranguteta investeerida Vene võlapaberitesse. KL-ÄP