Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuvabastusel pole suurt mõju

08. jaanuar 1998, 00:00

Eesti väikeettevõtjaid koondava ühenduse tegevjuht Ain Noormägi leiab, et investeeringute tulumaksuvabastuse ainus mõju ettevõtjatele on see, et valitsus on pööranud oma pilgu kaugemale kui senine 15 kilomeetri suurune raadius Viru hotelli ümber. Tema sõnul on väikeettevõtete kasumid nii väikesed, et pole olulist vahet, kas osa sellest vabastatakse tulumaksust või mitte.

Valitsuse selle aasta esimese määrusega saavad ettevõtted arvata maksustatavast tulust maha mitteliikuvasse põhivarasse tehtavad investeeringud kõikjal Eestis peale Tallinna, Keila ja Saue ning kuue Harjumaa valla. Ettevõtjates tekitab see osalist nördimust, eriti kui maksusoodustuse piir läheb kahe Harjumaa valla vahelt läbi.

Rahandusministeeriumi hinnangul jääb tulumaksusoodustuse tõttu riigieelarvesse järgmisel aastal laekumata kõige rohkem 200 miljonit krooni ehk kuuendik ettevõtete tulumaksust.

Aasta tagasi hoidis ettevõtjate meeli ärevil täieliku tulumaksuvabastuse ootus. Tänaseks on sellest seadusena paberile jõudnud vaid läinud unistuste kahvatu vari.

Esimesse gruppi kuuluv ehk mitteliikuv põhivara on hooned ja rajatised ning nendega seotud kommunikatsioonid, nagu kanalisatsioon, veetrassid, elekterside.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt kinnitab, et maksusoodustus ei puuduta seadmetesse tehtavaid investeeringuid. Seega soodustab valitsus seadusemuudatusega ainult uute tootmishoonete ehitamist ja infrastruktuuri arendamist maal, mitte aga tootmise laiendamiseks vajaminevate seadmete muretsemist.

Veel teisipäevasel valitsuse istungil polnud majandusminister Jaak Leimannil selgust, millist põhivara maksusoodustused puudutavad. Eile kinnitas ta ajakirjanikele, et küsis valitsuses selle kohta aru rahandusminister Mart Opmannilt, kuid ka Opmann ei teadnud seda.

Leimann lausus, et ta ei tea seetõttu praegugi täpselt, kas investeeringud seadmetesse on seaduseparanduse kohaselt väljaspool Tallinna maksuvabad või mitte.

Tulumaksuseaduse parandusi välja töötanud regionaalminister Peep Aru kinnitas nädala alguses, et soodustused hõlmavad ka seadmeid, ja väitis, et vältimaks seadmete pidevat ostu ja müüki on seaduses sätestatud nende kaheaastane kasutamise nõue. «Kui seadmed müüakse enne kahte aastat, tuleb tasuda ka tulumaks,» selgitas ta.

Ettevõtjatele on ministrite jutt segane. Neid huvitab eelkõige tootmine, mitte pelgalt hoonete ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri ehitamine. Reeglina pole suurlinnadest kaugemal asuvate piirkondade ettevõtjatel raha laialt käes ja tootmist tahetakse arendada just uute seadmete soetamise abil.

Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta lõpus kolmesaja ettevõtte seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et ettevõtjate üks suuremaid probleeme on uute seadmete nappus.

AS Est-Stein toodab katusekive Kuusalus, seega saab firma kasutada tulumaksusoodustust. Firma pearaamatupidaja Krista Vulp sõnab aga, et ettevõte ei plaani sellel aastal tootmishoonetesse investeerida. Teise grupi põhivarasse tahab Est-Stein seevastu paigutada neli miljonit krooni, kuigi selleks pole ettevõtte nõukogult veel heakskiitu saadud.

Krista Vulp leiab, et seadusemuudatus võib huvitada Eestisse tööstuse rajamist plaanivaid välisinvestoreid, kelle jaoks vahemaad Eestis ei ole suured ja töötajate Eestimaa ühest otsast teise vedamine pole probleem.

AS Tallegg asub Jõelähtme vallas ja jääb soodustatud piirkonnast välja. Linnuvabriku tegevjuht Ants Käsper ütleb, et firma tunneb ennast valitsuse määrusest puudutatuna, kuid ei tee sellest enda jaoks ületamatut probleemi. Käsper leiab, et Valga lihatööstusega pole mõtet Talleggi võrrelda, kuid Rakvere lihakombinaadiga peaksid nad olema võrdsed küll. Ometi Rakvere kombinaadile soodustused laienevad, Tallinnast väljas asuvale linnuvabrikule mitte, pahandab ta.

Käsper lisab siiski, et kasumit saab väiksemana näidata ka ilma investeeringuid tegemata.

Sakus asuva ASi Palktare tegevdirektor Allan Mõistus lausub, et ettevõtte seisukohalt valitsuse otsusest tulu ei tõuse, aga see on kasulik regionaalpoliitika seisukohalt. AS Palktare on registreeritud küll Sakus, kuid tema tootmine asub Tartumaal Võnnus.

Allan Mõistus kinnitab, et Sakus pole ettevõttel enam mõtet midagi arendada, samas on Võnnus kõik tootmiseks vajalik olemas ja hoonetesse pole tarvis lisaks investeerida.

Jõelähtme vallas Kostiveres töötava mööblitootmisettevõtte Nelico juht Urmas Mägi nõustub, et valitsuse otsus puudutab ka nende firmat, eriti kui soodustused oleksid pikemaajalised.

Jõelähtme valla arvamisega maksusoodustusi mitte saavate piirkondade hulka on valitsus Mägi sõnul mööda pannud, sest kuigi pealinn pole kaugel, on tegemist täieliku kolkaga. Mägi sõnul ei ole ettevõttel plaanis laiendada tootmist naabervalda Kuusalusse, kus oleks võimalik kasutada tulumaksusoodustusi. «See oleks tülikas ja kulukas,» põhjendab ta.

Pärnus katusekattematerjale tootva ASi Rannila Profiil turundusjuht Uku Randmaa hindab valitsuse otsust positiivseks ja ainuõigeks, et maapiirkondades ettevõtlust soodustada.

Maksuamet arvestab tulumaksusoodustuste andmisel mitte ettevõtte registreerimise, vaid ehitatava hoone või rajatise asukohta. «Soodustus puudutab seda kohta, kuhu investeering tehti, mitte ettevõtte juriidilist aadressi,» sõnab Andres Hunt rahandusministeeriumist.

Maksusoodustus on kasulik vaid neile ettevõtetele, kes igal aastal oma kasumi investeerivad. Investeeringute lõppemisel kaob ka maksusoodustus.

Regionaalminister Peep Aru kinnitab, et valitsuse määruse eesmärk on tasakaalustada Eesti ebaühtlaselt arenenud majandust. «Kindlasti ei saa kõik piirkonnad kunagi ühtlaselt arenenuks, kuid püüame vähemalt midagi ära teha, et anda ettevõtjatele stiimul investeerimiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad,» sõnab Aru.

EVEA tegevdirektor Ain Noormägi ütleb, et regionaalpoliitiliselt oli valitsuse otsus kindlasti õige samm ja kui praegu tõmbavad tuuled ettevõtjad kokku Tallinna ümbrusesse, siis nüüd võiks see olukord muutuda.

Peep Aru manitseb ettevõtjaid vaatama valitsuse otsust mitte kui kellegi diskrimineerimist, sest kellegi olukord sellest ei halvene, mõnel läheb lihtsalt paremaks. 1996. aastal ettevõtte tulumaksuna laekunud ligi 900 miljonist kroonist tuli Tallinnast 580 miljonit ja mujalt Harjumaalt 190 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing