Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erapanganduse rajaja äkksurm

09. jaanuar 1998, 00:00

Ehkki Rein Kaarepere ei töötanud Tartu Kommertspangas (TKP) kaugeltki mitte esimestest päevadest alates, võib teda sellegipoolest pidada taasiseseisvunud Eesti erapanganduse rajajaks. Veel Toompeal olles aitas ta kaasa sellele, et laguneva NSV Liidu esimene kommertspank asutati 1989. aastal just Tartus. Seda enam, et valuutaarvelduste õiguse sai TKP just tänu Kaareperele.

Pärast Kaarepere asumist TKP etteotsa hakkasid iseseisvuma TKP filiaalid, teiste seas tänane turuliider Hansapank, mille üheksa asutaja hulgas ta ka ise oli, ning Tallinna Pank. Juba 1992. aastal, mil TKPst sai aktsiapank, langes riigiettevõtete roll panga aktsionäride hulgas alla 40 protsendi. See tegevus tõi talle ka aasta ärimehe tiitli ning auhinna King of Business.

TKP pankrotistumisse on suhtutud erinevalt. Kaarepere ise põhjendas seda kogu Eesti majanduse ummikseisuga rahareformi ootel: algas valuuta massiline väljavool Eestist, ettevõtted olid üksteisele vastastikku võlgu miljardeid rublasid.

Kaarepere ise nägi väljapääsu riigi poolt garanteeritud kütuselaenus, kuid riik ei täitnud oma kohustusi ning sellele järgnes kohtuprotsesside jada, mis jõudis lõpule alles 1996. aasta suvel: arbitraa?ikohus tunnistas TKP nõuet riigi kütusefirmade vastu.

Seni pole keegi suutnud anda lõplikku vastust, mis põhjustas TKP põhjamineku. Üksteisele vastukäivaid versioone on pakkunud nii pankrotihaldurid, pangandustegelased kui politseiuurijad. Kaarepere ise lootis, et selguse annab tema vastu alustatud kriminaalprotsess, kuid eeluurimise puudulikkuse tõttu ei suutnudki ta selle lõppu ära oodata.

Pärast TKPst lahkumist tõmbus Kaarepere aktiivsest tegevusest kõrvale, kuni ta televisioonis «Rahailma» saateid alustas. Oma investeerimisfirma toonast tegevust iseloomustas ta ise pigem kui eralõbu. «Et ennast vormis hoida,» ütles ta tuttavatele. Veel 1995. aasta aprillis lubas ta, et tema firma Krenno Invest «ei kasva kunagi suuremaks kui mina ja sekretär».

Oma lubadust ei suutnud ta siiski täita. Koos telesaadetega taastärganud huvi ajakirjanduse vastu muutis Kaarepere Eesti üheks juhtivaks meediategelaseks. Üksteisele järgnesid Sõnumilehe ja TV3 aktsiate kontrollpaki ost, osalus Ajakirjade Kirjastuse ASis. Ka eile arutas Kaarepere Soome partneritega Tallinna vanalinna restoranis Karl Friedrich ärilõunalauas tulevasi võimalikke meediaprojekte. Rein Kaarepere (1954--1998)

Eesti ajalehtede liit teatab kurbusega Sõnumilehe suuromaniku Rein Kaarepere surmast 8. jaanuaril. 43 aastane Kaarepere suri ootamatult töökohtumise ajal, olles põdenenud raskekujulist südamepuudulikkust.

Kaarepere sündis 1954. a. Tallinnas. 1977. a lõpetas ta Tallinna tehnikaülikooli insener-ökonomistina, 1984. a sai majandusteaduste doktoriks. Kaarepere on töötanud Tallinna tehnikaülikooli dotsendina, ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitjana, peaministri abina ja Tartu Kommertspanga tegevjuhina. 1994. a alates oli Kaarepere ASi Krenno juhatuse esimees.

Rein Kaarepere julge investeering ajalehte Sõnumileht avardas oluliselt arvamuste paljusust Eesti ajakirjanduses ning elavdas demokraatlikule ühiskonnale nii vajalikku avalikku debatti. Samuti oli Kaarepere osanik telejaamas TV3, kuuludes ka selle nõukogusse. On sümboolne, et surm saabus ajalehefirma ja telekompanii koosolekute vahepeal.

Ajalehtede liit avaldab sügavat kaastunnet Rein Kaarepere abikaasale, kahele tütrele ning teistele omastele. Mälestus lahkunust jääb meiega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing