Euroopa umbusaldab geenitoitu

09. jaanuar 1998, 00:00

Geneetilise töötlemise (GMO) pooldajate sõnul võimaldab biotehnoloogia toota rohkem ja odavamalt ning lahendada järjest kasvava rahvastikuga maailma toiduprobleemi. Samalt külvipinnalt on saagikus suurem ning uued kultuurid vajavad vähem putukatõrje- ja taimekaitsevahendeid. Samuti paranevad toiduainete säilimis- ja maitseomadused.

Tehnoloogia vastased kardavad, et antibiootikumide suhtes immuunsed GMO taimed võivad sama omaduse edasi kanda ka loomadele ja inimestele ning et parasiite tapvat Bt toksiini sünteesivad taimed võivad väljasuremiseni viia ka mahepõllundust harrastavatele talunikele kasulikud putukad. Loodusliku mitmekesisuse kahjustamise kõrval võib tehnoloogial olla muid ettenägematuid tagajärgi.

Samal ajal kui USAs on geneetiliselt töödeldud toiduained turule tulnud ilma suurema kärata, suhtub Euroopa uude tehnoloogiasse umbusuga. Oma osa selles on nii hiljuti hullu lehma tõve ümber vallandunud paanikal, usalduse puudumisel riiklike kontrolliorganisatsioonide suhtes kui organiseeritud opositsioonil geneetiliselt töödeldud toiduainete vastu.

Tarbijagruppide, looduskaitseorganisatsioonide ja tööstuse survel on EL asunud välja töötama liidu ühtset poliitikat geneetiliselt töödeldud toiduainete suhtes.

Seni on ELis vastu võetud kaks geneetiliselt töödeldud elusorganisme puudutavat seadust, millest üks reguleerib suletud eksperimentides kasutatavaid organisme ja teine nende viimist looduskeskkonda.

Mullu mais kinnitati ka nn uudsete toidukaupade, nagu GMO tomatitest valmistatud püree turustamise reeglid. Hiljem laiendati reegleid ?veitsi firma Novartis toodetud maisile ning USA firma Monsanto sojaubadele, mille turustamiseks oli luba antud enne reeglite väljatöötamist. Järjekorras on kaks määrust, mis reguleerivad GMO seemnete ja loomatoidu kasutamist ja märgistamist.

Euroopa komisjoni jõupingutusi seadusandluse ühtlustamisel takistab liikmesriikide ühtse seisukoha puudumine. Juba mõnda aega on Euroopas kuum teema selliste toiduainete märgistamine spetsiaalse etiketiga.

Rasmus Kjeldahl ELi keskkonnavoliniku Ritt Bjerrgaardi kabinetist usub, et tarbijate kartusi aitaks kõige paremini hajutada ELi järelevalvesüsteemi täiustamine, mis tagaks üksnes ohutute GMO kaupade jõudmise liidu poelettidele.

Usalduse puudumine praeguse süsteemi vastu on viinud selleni, et Luksemburg ja Austria, kus asub 80 protsenti ELi mahepõllundusega tegelevatest talunikest, keelustasid Novartise maisi impordi.

Tarbijad ja keskkonnakaitsjad nõuavad aga toiduainete varustamist etikettidega, mis sisaldaks informatsiooni kauba koostise kohta. REUTER-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing