Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lühiuudised

12. jaanuar 1998, 00:00

Eesti suuremate ajalehtede reklaamikäibed kasvasid üldisest majanduse aktiivsusest tingituna eelmisel aastal keskeltläbi 40 protsendi võrra.

Äripäeva eelmise aasta reklaami netokäive ulatus lehe kommertsdirektori Raido Raamatu sõnul 53 miljoni kroonini. «See on 40 protsenti enam kui aasta tagasi,» märkis Raamat.

Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu ütles, et möödunud aasta oli väga edukas ja kiire kasvuga. Sinisalu sõnul kasvas Eesti Päevalehe reklaamikäive aastaga ligi 50 protsendi võrra, ulatudes 42 miljoni kroonini.

Sõnumilehe vastutava väljaandja Toomas Leito sõnul kasvas lehe reklaamikäive aastaga üle 40 protsendi 17 miljoni kroonini.

Suurima nädalalehe Eesti Ekspress eelmise aasta reklaami brutokäive oli 60,2 miljonit krooni.

Reklaamikäivet ei avaldanud endiselt Eesti suurim päevaleht Postimees. Kuid Postimehe peadirektor Toomas Issaku sõnul kasvas see aastaga ligikaudu 40 protsendi võrra. BNS

Hoiupanga uus kasumiprognoos on spetsialistide hinnangul pigem optimistlik kui konservatiivne, kuid Eesti majanduskeskkonna ootuspärase arengu korral reaalselt täidetav.

Hoiupanga grupi neljapäeval avaldatud puhaskasumi prognoos on tänavu 450 ja pangal endal 382 miljonit krooni. Hoiupanga grupi bilansimaht kasvab plaani järgi tänavu 16,1 miljardi kroonini.

«Ma ei saa öelda, et see prognoos oleks konservatiivne, arvestades, et Hoiupank ootab näiteks 64protsendilist bilansimahu kasvu,» ütles investeerimisfirma EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv.

Tallinna Panga analüütiku Sander Danili sõnul jäi Hoiupanga kasumiprognoos analüütikute ootuste piiridesse. Hoiupanga ootuste täitumine bilansimahu kasvu osas sõltub Danili sõnul eelkõige sellest, kui edukas on pank planeeritavate välislaenude võtmisel. «Bilansimahu kasvu osas oleksin ma natuke konservatiivsem kui pank ise,» sõnas Danil. BNS

Merita panga Tallinna filiaali bilansimaht moodustas detsembri lõpul 827,1 miljonit krooni, kasvades kuu jooksul 0,2 protsenti.

Filiaali detsembri kahjum oli 4,2 miljonit ning jooksva aasta auditeerimata kasum 4,9 miljonit krooni. BNS

AS Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi saavutas reedel ametiühingute keskliidu esimehe Raivo Paavoga kokkuleppe, et lähema kuu jooksul ei tehta Silmeti ametiühingustruktuuris mingeid muudatusi.

Ametiühingute keskliidu ja Silmeti juhtkonna vahel tekkis konflikt, kuna firma otsustas lõpetada töölepingu tehase töötajate usaldusisiku Galina ?t?erbakovaga. Silmet Grupp katkestas ?t?erbakovaga töölepingu ettekäändel, et seaduse järgi pole alla 600 töötajaga firmades ette nähtud põhitööst vabastatud ametiühinguliidri ametispidamist.

Seoses kontsernistruktuurile ülemineku ja suurte koondamistega on Silmeti tehase töötajaskond langenud varasemalt 900 inimeselt alla 600. BNS

Hoiupanga analüütikud prognoosivad Eesti selle aasta majanduskasvuks 6--7 protsenti ja tarbijahindade kasvu pidurdumist.

Tarbijahinnaindeksi (THI) kasv jääb Hoiupanga analüütikute hinnangul 9--10 protsendi piiridesse.

Valitsus lähtus Eesti 1998. aasta riigieelarve kokkupanekul 5protsendilisest majanduskasvust. Reitinguagentuurid on pakkunud Eesti 1998. aasta majanduskasvuks 4--8 protsenti.

Tähtajaliste hoiuste int-ressid on sel aastal esmakordselt kõrgemad kui THI kasv, märgivad Hoiupanga analüütikud. Loodetavasti suurendab see hoiustajate säästmiskalduvusi, sest säästmine on analüütikute sõnul 1998. aasta prioriteet. BNS

AS Valgamaa Metsamajand kuulutati pankrotistunud ettevõtteks, kusjuures pankrot tekkis erastamise viisist 1992. aastal, ütles ajalehele Valgamaalane ettevõtte pankrotihaldur Suido Västra.

Majand erastati laenuga, ostjad jäid erastamisagentuu-rile võlgu 3,6 mln ja summa on kogunud intresse 3,2 mln kr. Valgamaa metsamajand on tänase seisuga ainuüksi riigimaksudena võlgu 1,5 mln krooni. Aktsiaseltsil on varasid kokku 1,5 mln krooni väärtuses, mida loodetakse müüa tervikvarana. Ainsa tootmishoonena töötab praegu saekaater, mis võidakse samuti likvideerida.

Valgamaa metsamajandi maksevõimetust suurendas ka asjaolu, et aastast 1991 võlgnevad Kehra, Püssi ja Tallinna paberivabrikud ettevõttele kokku miljon krooni. Pankroti tõttu kaotas töö 30 töötajat. ETA

Euroopa komisjon prognoosib Eestile alanud aastaks kaubandusdefitsiidi kasvu 25,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis on kümne Euroopa Liitu pürgiva riigi seas kõrgeim näitaja.

«Defitsiit ei pruugi iseenesest olla probleem, kui ei ole liiga suur ning kui seda finantseeritakse pikaajalise kapitali suurenenud sissevooluga,» märgib Euroopa komisjon oma majandusraportis.

Läti kaubandusdefitsiidiks ennustab EL 22,1 ja Leedu defitsiidiks 21,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. «Regiooni väliskau-banduse puudujääk kahaneb alanud aastal 8,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust möödunud aasta 9,0 protsendilt, kuid 1999. aastaks kasvab defitsiit 9,1 protsendini.»

Komisjon ennustab, et ainsana on väliskaubandusbilanss positiivne Bulgaarias, kus ülejääk peaks tänavu olema 2,7% SKTst. BNS

Haapsalus avati riigi abiga uus ettevõtluskeskus, milliseid on nüüd Eesti linnades kokku 16, kirjutas Lääne Elu.

Keskustes tuleb anda iga-le soovijale vähemalt minimaalset infot ja nõu ettevõtluse kohta ning messitoetust, ütles regionaalminister Peep Aru. Aru sõnul on ettevõtluskeskustele 1998. aasta riigieelarvesse planeeritud umbes 10 miljonit krooni. Sellest 1,5 miljonit antakse ettevõtjatele messide külastamiseks, umbes 2 miljonit nõustamiseks ning ülejäänud raha jaotub 16 Eesti ettevõtluskeskuse vahel.

Üle 6 miljoni krooni jaguneb keskuste vahel võrdselt ja jagamisel ei arvestata maakondade suurust, kuna kõigil inimestel on õigus minna ükskõik millisesse keskusesse Eestis, seletas Aru. BNS

Tallinna linnaeelarvesse laekus eelmisel aastal 99,8 protsenti planeeritust ja alalaekumiseks kujunes ligi neli miljonit krooni, mis abilinnapea Ants Leemetsa sõnul ei ole märkimisväärne.

Arvestamata vaba jäägi suunamist, on linna tulude plaani täidetud 99,7 protsendi ehk 1,565 miljardi krooni ulatuses. Leemetsa sõnul on kõige suurem alatäitmine munitsipaalvara müügitulude osas. Koos laekumistega aktsiate müügist jäi puudu 36,3 miljonit krooni.

Plaanitust 5,9 miljonit krooni vähem laekus möödunud aastal ka parkimistulusid -- seda Valika halva majandustegevuse tõttu. Eelarve täitmine oli edukas üksikisiku tulumaksu tõttu, mis on linna suurim tuluallikas. Kokku laekus sellest 1,252 miljardit krooni. BNS

Peterburi maksu- ja finantskontroll esitas Tallinna Pangale 11,7 mln USA dollarise ehk ligi 170 mln kroonise nõude väidetava korrespondentkonto kasutamise eeskirjade rikkumise eest.

Tallinna Panka Peterburis esindav advokaat peab nõuet sarnaselt möödunud aasta augustis mitmele Balti pangale esitatud nõudega ebaseaduslikuks, ütles Tallinna Panga pressiesindaja.

Nõue on advokaadi hinnangul järjekordne surveavaldus Balti kommertspankadele. Advokaadi andmetel on samalaadne nõue esitatud mitmele Balti pangale. Tallinna Pank vaidlustab nõude Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraa?is. BNS

Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) koos turismifirmade liidu ja turismiametiga andis reedel Lillepaviljonis reisibüroole Wris üle aastaauhinna «Aasta parim», ühtlasi peeti ühine hilinenud aastalõpupidu.

EHRL annab «Aasta parima» auhinda välja igal aastal Eestis tegutsevale firmale või üksikisikule, kes on liidu arvates kõige rohkem kaasa aidanud hotellide ja restoranide äri edendamisele. ETA

7. jaanuari Äripäeva kirjutises «Maamõõtjad müüvad ühte asja kaks korda» oli riigikontrolli materjalidele viidates öeldud, et topelttasu on tagastatava maa mõõdistamise eest võtnud AS Geoestonia. Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs teatas toimetusele, et tegemist oli siiski eksliku väitega, mille põhjustas riigikontrolli töötajate viga. Riigikontroll palus ASilt Geoestonia vabandust. ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing