Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sealiha tootjad kosuvad vähehaaval
Statistikaameti andmeil on Eestis praegu umbes 300 000 siga. Sealihatootjaid ühendava Viru lihaühistu juhatuse esimehe Urmas Lahe sõnul peaks sigade arv suurenema kuni 700 000ni, et tagada tööstustele vajalik tooraine.
«Kuigi seakasvatus on jalgu alla saamas, ei toimu siiski järsku kasvu,» ütles Laht. «Hinnapoliitika on praegu tootjatele soodus, kuid samas on olulisel määral karmistunud kvaliteedinõuded.»
Eelmise aasta jooksul tõusid sealiha kokkuostu hinnad 1996. aastaga võrreldes umbes 15 protsenti, selleks aastaks prognoosivad tootjad veidi väiksemat hinnatõusu. Hinnatõus võimaldas tootjatel välja tulla 1996. aasta kahjumitest, ütles Laht. «Sealihatootmine muutub rentaabliks, kui hinnapoliitika jääb praeguseks,» kinnitas Laht.
Majandusminister Jaak Leimanni juhitud komisjoni analüüsist selgub, et sealiha tootmise rentaablus on keskmiselt -5,6 protsenti. Urmas Lahe kinnitusel jõudis sealihatootmise rentaablus eelmise aasta jooksul plussi.
Eesti suurima seafarmi ASi Ekseko tegevdirektori Peeter Ergma sõnul tulid lihatootjad kriisist välja tänu stabiilsele jõusööda ja piisavale liha kokkuostu hinnale. «Nüüd sõltub kõik sellest, kui efektiivselt keegi toota suudab ja kuidas kulusid kokku hoiab,» lausus ta.
Samas näen ohtu, et järgmise aasta alguseks võib tekkida ületootmine, ütles Ergma. «Sellepärast peaksid kõik tootjad leidma kindla turustuskanali,» lisas ta.
Eesti on umbes 200 seafarmi, rohkem kui 4000 loomaga farme on 20. Võrreldes üle-eelmise aastaga vähenes mullu kolme kvartaliga sigade arv 12 protsenti. Eelmisel aastal pankrotistus Pärnu seafarm, mis oli üks Eesti suuremaid.