Kuri õuekoer kaitseb pommipanija eest

13. jaanuar 1998, 00:00

Pommiplahvatused ja -ähvardused koguvad Eestis jõudu koos demokraatia edenemisega. Naljamehed ja poolearulised hirmutavad kaaskodanikke kauplustesse ja koolimajadesse pandud lõhkekehadega. Üha sagedamini lendavad õhku autod, purunevad majaseinad ja aknad, hukkuvad inimesed. Kui pikk samm siit poliitilise terrorini olla võib, tuleb küsida iirlastelt või palestiinlastelt. Nii või teisiti muudavad plahvatused aga Eesti ärikeskkonda ärevamaks.

Õige hõlma ei hakka keegi, ütleb rahvatarkus. Paljudel juhtudel on surma toonud püssi- ja pommipaugutamine tõesti nende asi, kelle nekroloogi vähemalt eestikeelsed ajalehed ei avalda. Mitu meest on otsa leidnud ka lõhkeseadeldist konstrueerides või seda liiga agaralt uurides.

Ometi kargab kurjategija ka õige kuuehõlmast kiskuma, pressib telefonis häält moonutades raha välja. Kui rahamees raha ei anna, ähvardab kurjategija pommiga. Mõnikord asetabki lõhkekeha paigale, tavaliselt autosse või korteriukse taha. Et seda vältida, on tark ühismaja välisuks lukus hoida. Idividuaalmaja omanikud aga peaksid maja ümber tõhusa aia ehitama ja sinna kurja koera laskma. Asjatu ettevaatus pole ka enne autosõitu rattakoopa alla kaeda.

Asjatundjate väitel on plahvatuse ohvrid valdavalt need, keda plaanitigi rünnata, või need, kes ise oma pürotehnilise tegevuse ohvriks langesid.

Pommiplahvatuses võib kannatada saada aga ka juhuslik inimene. Ta möödub parajasti õhku lendavast autost, istub atendaadiks valitud baaris või magab oma kodus, kui naabermaja ees plahvatav lõhkeseadeldis akna tema voodile tõstab. Öö on siiski ohutu aeg -- pikali olles kaitseb inimene end lööklaine vastu kõige tõhusamalt.

Eestis pole kindlustus veel moeasi ja nii juhtubki, et kui plahvatus paneelmaja aknad viib, on kahju hüvitamise nõudjaid mõni üksik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing