Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raviaparatuur neelab miljoneid
Maailmas toodetavate diagnostiliste aparaatide hinnad ulatuvad üle 30 miljoni krooni, mis on võrreldav ühe operatsioonibloki sisustuse maksumusega.
Eesti kalleim meditsiiniaparaat maksab 36 miljonit krooni, sellega tehakse Tallinna diagnostikakeskuses uuringuid närvihaiguste väljaselgitamiseks. Diagnostikakeskuse osakonnajuhataja Peeter Raudvere ütleb nõukogude ajal saadud magnetresonantstomograafi kohta, et kui selle aparaadi peaks praegu ostma, ei teeniks diagnostikakeskus raviteenuste hinnakirja kohaselt aparaadi hinda mitte kunagi tagasi.
Seetõttu pole ime, et arvukad meditsiiniseadmete tarnijad üritavad teha haiglate peaarstidele soodustusi just nende aparaadi ostmiseks.
Meditsiiniaparatuuriturg on maailmas ära jaotatud peamiselt nelja kaubamärgi vahel -- Siemens, Philips, Toshiba ja General Electrics. Kõigil nendel firmadel on Eestis oma edasimüüjad.
«Selleks, et konkureerida tuntud firmasiltidega, peame teinekord veidi odavamalt müüma,» seletab Itaalia GMMi röntgeniaparaate vahendava ASi Semetron müügiosakonna juhataja Toomas Adams.
Mustamäe haigla röntgeniosakonna juhataja Sven Kruup tunnustab Semetroni teeninduse kvaliteeti, kuid lisab, et nende haigla Itaalia aparaate ei osta. «Meie eelistus on Philips,» kinnitab ta. Eelmisel aastal kulutas Mustamäe haigla meditsiiniaparatuuri soetamise peale 16 miljonit krooni.
Maarjamõisa haigla peaarsti asetäitja Margus Ulst ütleb, et nende sümpaatia kuulub Siemensile. Tema sõnul pole aparaadi hind esmatähtis, sest hinna alla lasknud firma võib hiljem hakata raha tagasi pumpama tagavaraosade ja hooldusega. Maarjamõisa haigla kulutas 1996. aastal 10 protsenti oma rahast aparatuuri soetamisele.
«Peaarstide elu läheb enne hankekonkurssi keeruliseks,» teab Tartu ülikooli kliinikumi kantsler Üllar Kaljumäe. Margus Ulst lisab, et aparatuuri müüvad firmad teevad lobby nii otsustajate kui arstide tasandil, kes hakkavad aparaate hiljem kasutama.
Üllar Kaljumäe sõnul on väga oluline, et tegevarstid saaks enne ostu üle otsustamist aparaadiga lähemalt tutvuda. USA firma ATL esindajad vedasid näiteks eelmise aasta suvel Tartu arste kalli aparaadiga tutvuma Londonisse.
ATLi esindajate väitel oli arstide lennutamine Inglismaale odavam kui sama aparaadi kindlustamine ja transport Eestisse, räägivad tohtrid. Tagatipuks jäi ameeriklaste ehhokardioskoop Tartu haiglal ostmata.
Maarjamõisa arstid valisid välja hoopis 4,2 miljonit krooni maksnud Hewlett-Packardi südame ultraheliaparaadi. See oli eelmise aasta suurim soetus haigla poolt.
1995. aastal sõidutas Philips Mustamäe haigla arste röntgeniaparaatidega tutvuma Hollandisse. Neli arsti õppisid Philipsi aparaate tundma ligi nädala aja jooksul. Röntgeniosakonna juhataja Sven Kruubi sõnul valisid nad hiljem kuuest konkurendist Philipsi pakkumuse mitte väljatehtud sõidu, vaid aparaatide kvaliteedi ja firma väga hea teeninduse tõttu.
«Pole minu asi, kus firma oma aparaate tutvustab,» leiab Kruup. «Olulisem on, et me saame aparaate proovida ja väliskolleegidelt arvamust küsida.»
Hewlett-Packardi ja General Electricsi toodangut müüva ASi Instrumentarium direktor Tiit Maasik kurdab, et haiglate eelistused pärsivad konkurentsi. «Tohtrid on meile lausa otse öelnud, et teilt me nagunii ei osta, meil on oma eelistus olemas,» lausub Maasik.
«Mulle jäi näiteks arusaamatuks, miks Tartu kopsukliinik ostis meie pakkumusega võrreldes tunduvalt kallima Toshiba röntgeniaparaadi,» lausub Itaalia firma GMM toodangut vahendava ASi Semetron müügiosakonna juhataja Toomas Adams. «Muide, meie ja nende aparaat erinesid vaid ühe nupu poolest,» lisab ta.
Kopsukliinik pidas parimaks ASi Top Med pakkumust, kelle müügidirektor Kalle Känd kinnitas, et nende aparaadi hind jäi alla kolme miljoni krooni.
ASi Philips Eesti meditsiinisüsteemide müügi- ja teenindusjuhi Ojar Mägi sõnul on mitmesuguseid kliente, ühed ei orienteeru põhimõtteliselt ühele tootjafirmale, teiste arvates on ühe firma aparaate odavam hooldada.
Mitmed arstid ja röntgeniaparaatide müüjad kinnitavad, et osas haiglates tahab peaarst olla ainus asjatundja ega kuula erialaarstide arvamusi aparatuuri soetamisel.
Suurimate aastatetaguste «ämbritena» nimetatakse Saksa firma Hofmann pakutud röntgenaparaate, mida ostsid Keila ja Kallavere haigla. Keila haigla peaarst Riivo Kotkas tunnistab, et tollal oli pakutud röntgenaparaadi hind, veidi üle kahe miljoni krooni, suhteliselt odav.
Saksa firma esindaja lõpetas aga vahepeal Eestis oma tegevuse ja seetõttu on aparaadi hooldamine osutunud oodatust tunduvalt kallimaks.
Suur osa meditsiiniaparatuuri müüjaid on seda meelt, et turg saab mõne aasta pärast täis ja uute seadmete soetamisel tekib viie- kuni kümneaastane paus.
«Kui enam midagi müüa pole, siis parandada ikka on,» leiab Toomas Adams Semetronist vastukaaluks väidetele, et meditsiinitehnika vahendajate aeg on läbi.
Seni ostsid raviasutused agaralt kallist aparatuuri, et suurendada oma raviteenuste hulka. «Niinimetatud võidurelvastumine käis haigla allesjäämise nimel,» leiab Tartu abilinnapea, traumatoloog-ortopeed Aleks Lenzner.
«Samas on aparaatide kasutamise intensiivsus väike,» jätkab Lenzner. «Kallid aparaadid vananevad kiiremini kui suudavad ennast tagasi teenida.»
Mustamäe haigla osakonnajuhataja Sven Kruup näeb uue aparatuuri massilises soetamises ka plusse. Lühikese aja jooksul vahetati enamik vanu ja humanitaarabi korras saadud kasutatud aparaate välja, selgitab ta.
Sotsiaalministeeriumi meditsiinitehnoloogia büroo peaspetsialisti Marek Voolari sõnul on ministeeriumis ülevaade haiglates leiduvast aparatuurist ja osutatavatest raviteenustest olemas. Ta ütleb, et meditsiinitehnoloogia büroo töötab praegu välja dokumentatsiooni, milliseid seadmeid võib Eestis kasutada.
«Meid ei huvita, kelle toodanguga on tegu,» ütleb Voolar. «Meid huvitab aparaadi kvaliteet, mida tõendab sõltumatu sertifitseerimisfirma,» lisab ta.