Aasia finantskriis on kestnud üheksa kuud

15. jaanuar 1998, 00:00

28. märts: Malaisia keskpank piirab laenude andmist kinnisvara ja aktsiate ostmiseks.

23. mai: Tai valitsusel ei õnnestu päästa riigi suurimat finantsettevõtet Finance One.

25. juuni: Briti ärileht Financial Times peab seda päeva kriisi alguseks. Äsja ametisse astunud Tai rahandusminister Thanong saab teada riigi rahanduse totaalsest kaosest.

2. juuli: Tai laseb oma valuuta bahti kursi vabaks.

14. juuli: Malaisia valitsus loobub riigi valuuta ringgiti kaitsmisest.

17. juuli: Singapuri keskpank laseb Singapuri dollari kursi vabaks.

28. juuli: Tai valitsus pöördub abi saamiseks rahvusvahelise valuutafondi (IMF) poole.

20. august: IMF nõustub Taile miljardilise laenu andmisega.

27. august: Malaisia valitsus piirab veelgi aktsiatehinguid.

14. august: Indoneesia valuuta ruupia kurss lastakse vabaks. Riigi keskpank tõstab ühtaegu järsult intressi.

19. august: Hongkongi börs kukub 4%.

3. september: Indoneesia börs kukub. Valitsus loobub mitmest infrastruktuuriprojektist ja algatab pangareformi.

5. oktoober: Lõuna-Korea riigistab riigi suuruselt kolmanda autotootja Kia, kui pangad on keeldunud talle uute laenude andmisest.

8. oktoober: Indoneesia otsib abi IMFilt. Riik saab laenu 37 miljardit dollarit.

22. oktoober: Hongkongi börs langeb 6%. Intress tõuseb 300 protsendini.

23. oktoober: Hongkongi börs langeb üle 10%.

1. november: 16 Indoneesia panka suletakse.

3. november: Jaapani suuruselt seitsmes finantskorporatsioon Sanyo läheb pankrotti.

17. november: Jaapani 10. pank Hokkaido lõpetab tegevuse.

21. november: Lõuna-Korea küsib IMFilt laenu 20 miljardit dollarit.

22. november: Jaapani suuruselt neljas finantskorporatsioon Yamaichi pankrotistub.

25. november: Tokio börs langeb 5%.

3. detsember: Lõuna-Korea saab IMFilt laenu 57 miljardit dollarit.

17. detsember: Jaapani peaminister Hashimoto teeb teatavaks maksusoodustused.

22. detsember: Moody's alandab oluliselt Indoneesia krediidireitingut. Tokio börs langeb viimase kahe aasta madalaimale tasemele.

26. detsember: Lõuna-Korea valuuta woni kurss alaneb 23% USA dollari suhtes.

6. jaanuar: Indoneesia valuuta vabalangemine, kui valitsus teeb teatavaks uue eelarve, mis on 32% eelmisest suurem.

8. jaanuar: IMF nõuab Indoneesiale antava laenu tingimuste karmistamist.

9. jaanuar: Singapuri börs kukub nädalaga 23%. 17 640 mld krooni eest haihtunud raha

Viimase poole aastaga on Kagu-Aasia nelja tähtsama börsi koguväärtus kahanenud 17 640 miljardi Eesti krooni võrra. Need neli suurimat börsi on Tokio, Hongkong, Soul ja Singapur.

Enim kaotusi on kandnud Tokio börs, kus aktsionärid on jäänud vaesemaks 12 060 miljardi Eesti krooni võrra. See on näiteks kolm korda rohkem kui kõigi Stockholmi börsil noteeritud firmade väärtus kokku. Protsentuaalselt on Jaapani börs kaotanud «ainult» veerandi oma väärtusest. Selles osas edestavad teda tunduvalt Hongkongi börs, mis viimaste kuudega on kaotanud väärtusest ligi 50%, Singapuri börs (42%) ja Souli börs (40%). Rahalises väljenduses on Hongkongi börsil õhku haihtunud 4140 miljardit Eesti krooni, Singapuri börsil 720 miljardit krooni ja Souli börsil 860 miljardit krooni. Arvestades, et Indoneesia ruupia on kaotanud oma väärtusest ca 70%, siis on ka Jakarta börsi väärtus kahanenud umbes 720 miljardit krooni. DI-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing