Saku õllepurgilt pole vaja maksu maksta

Artikkel

- Uudised
- 15. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saku õllepurgilt pole vaja maksu maksta
Mullu märtsis jõustunud pakendiaktsiisi seaduses on taasväljaveo maksustamise koha peal n-ö tühimik. Aktsiisiga maksustatakse küll imporditud pakend ja Eestis toodetud pakend, aga töötluseks Eestist välja veetud kauba taassisseveo maksustamisest pole midagi öeldud.
«Maksustamise momenti justkui ei teki, ehkki seaduse mõttes peaks see maksustamisele kuuluma,» tunnistas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse peaspetsialist Heidi Vessel.
Tallinna tolliinspektuuri ametniku sõnul nähtub tollistatistikast, et Saku õlletehas on eelmise aasta teisel poolel iga kuu mingi koguse lahtist õlut Soome viinud ja toonud hiljem sama koguse Eestisse tagasi.
Õlletehase avalike suhete ja teabe juht Ruth Roht kinnitas informatsiooni, et Saku villib purgiõlut Soomes, kuid tema sõnul ei tehta seda aktsiisist möödahiilimise eesmärgil. Tema sõnul tehakse seda seetõttu, et purgiõlu moodustab vaid 4 protsenti nende toodangust ja selle tühise osa pärast pole mõtet Eestisse tootmisliini üles seada.
Äripäeva andmetel haarab Saku õlletehas Eesti purgiõlleturust ligi kümnendiku, ligi 90 protsenti purgiõllest on importõlu.
Saku õlletehas tootis eelmisel aastal purgiõlut umbes 700 000 liitrit ehk umbes 2,1 miljonit purki. Üldse toodi 1997. aastal Eestisse 20 miljonit purki longerot ja õlut.
Seaduse järgi peab pool pakendiaktsiisist laekuma keskkonnafondi, teine pool läheb riigieelarvesse. Eelmisel aastal ei saanud planeeritud mahtu täis, maksu laekus viiendiku võrra vähem.
Kui riigile jäävat osa laekus 4,3 miljonit krooni, siis keskkonnafondi laekus seda neljasaja tuhande krooni võrra vähem.
Keskkonnafondi tegevdirektor Peep Pobbul sõnas, et eelmiseks aastaks planeeritud viiest miljonist kroonist laekus vaid 3,9 miljonit krooni. Ta ei osanud seletada, miks riigieelarvesse on raha rohkem laekunud kui keskkonnafondi.
Pobbul sõnas, et pakendiaktsiisi seadus oli koostatud nii, et sinna jäi palju möödahiilimise võimalusi, ning ettevõtted kasutavad seda ära. Pobbul avaldas imestust, miks rahandusministeerium pole seni midagi ette võtnud seaduse ümbertegemiseks.
1998. aasta riigieelarves on pakendiaktsiisi suuruseks ette nähtud 6,6 miljonit krooni, teist sama palju peaks laekuma keskkonnafondi.
Samas on pakendiaktsiisi maksjaid Eestis üldse väga vähe, sest enamik Eesti karastusjookide ja õlle tootjaid on saanud keskkonnaministeeriumilt aktsiisivabastuse, lausus keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse spetsialist Helle Haljak.
Seadus annab aktsiisivabastuse juhul, kui tootja ostab vähemalt 40% taarast tagasi. Seaduses nimetatakse seda pakendi taaskasutamiseks. Peaaegu kõik tootjad on esitanud keskkonnaministeeriumile lepingute originaalid taara kokkuostu ettevõtetega.
Aktsiisivabastuse on saanud nii suurim importpurgiõlle Eestisse tooja Sinebrychoff Eesti AS kui ka Saku õlletehas. Aktsiisivabastus kehtib seaduse järgi terve 1998. aasta. Järgmisel aastal on võimalik maksuvabastus saada siis, kui ostetakse tagasi 60% taarast. Plekkpurke aga polegi Sakul vaja tagasi osta, sest see on maksuvaba taasväljavedu.
Taara kokkuostufirmadest jõuab plekktaara metalli kokkuostu firmasse EMEX. Ehkki keskkonnaministeeriumi jäätmetalitusest kinnitati, et tagasiostetava taara ja ka plekkpurkide üle peetakse arvestust, ei ole see tegelikult võimalik. Klaastaarapunktides ei sorteeri keegi pudeleid ja purke tootjafirmast lähtuvalt.
Ka EMEX ei tegele purkide tootjate väljaselgitamisega, ütles üks EMEXi Tallinna osakonna töötaja eile telefoni teel.
Hetkel kuum