TOPi aktsiakapitaliks saab 166 miljonit krooni

Erastamisagentuur ei ole kaotanud lootust TOP erastada

Kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe ütles, et minister Jaak Allik kui riigi esindaja andis veel vana aasta lõpul käskkirja TOPi aktsiakapitali suurendada ja et selle registreerimise taotlus on esitatud ka äriregistrile.

Vallimäe lausus, et pärast Tööstusprojekti teostatud TOPi varade ümberhindlust on ainuüksi purjespordikeskuse hoonete bilansiline väärtus üle 260 miljoni krooni. Aktsiakapitali suurendamine toimuski ümberhindlusega tekkinud reservi arvel.

Erastamisagentuur (EEA) on TOPi erastamist taotlenud juba alates 1994. aastast. Vaatamata EEA peadirektori Väino Sarneti süüdistustele, et TOPi juhtkond pole suutnud riigi kui omaniku huve piisavalt kaitsta, on kõik senised erastamiskatsed liiva jooksnud.

Vallimäe ütles, et seadusest lähtudes saab ettepaneku TOPi erastamiseks teha üksnes kultuuriminister, kelle haldusalas purjespordikeskus asub. Vallimäe sõnul on aga ministeeriumi praegune koosseis kindlalt selle vastu, et TOP erakätesse anda.

Vallimäe lisas, et kui erastamine tähendab omandivormi muutmist, siis seda on neil plaanis teha. Ta märkis, et kaalutud on 20--50% aktsiate võõrandamist linnale. «See ei pruugi tähendada aktsiate müüki, kõne alla võib tulla ka aktsiakapitali laiendamine munitsipaalomanduses oleva Pirita velotreki liitmisel TOPiga,» tõdes Vallimäe.

Väino Sarnet kinnitas eile, et ministeeriumi vastuseisule vaatamata pole erastamisagentuur loobunud oma kavast TOP erastada. Tema sõnul tuleb see teema EEA nõukogus taas arutusele 28. jaanuaril.

EEA nõukogu esimees majandusminister Jaak Leimann on erastamisagentuuri seisukohast informeerinud ka valitsust. Sarnet ei välistanud, et erastamisotsuse langetamiseks kasutatakse valitsuse abi kultuuriministri mõjutamiseks.

Kultuuriministrile on saadetud ka järjekordne taotlus, et saada nõusolek TOPi erastamiseks. «Jätkame seni, kuni oleme leidnud lõpliku lahenduse,» ütles Sarnet.

Asekantsler Henn Vallimäe sõnul lõpetas Tallinna purjespordikeskus 1997. aasta kasumiga, kuid ei osanud selle täpset suurust veel öelda.

TOPi arenguideoloogia lähtub Vallimäe väitel eeldusest, et kolmandik pinnast jääb spordirajatiste alla ja ülejäänud pinnal arendatakse majandustegevust, milleks on koostatud eraldi 20 äriprojekti. Nende projektide elluviimiseks on TOP võtnud 30 miljonit krooni pangalaenu.