Perearstil läheb raskeks

Artikkel

- Uudised
- 18. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perearstil läheb raskeks
Aasta alguseks said Tallinnas haigekassa rahastamise ainult viis perearsti, neist neli võtsid praksise kahepeale. Haigekassa maksab sõltuvalt patsientide arvust neile kuni 40 000 krooni kuus. Selle rahaga on raske toime tulla ja lisaraha patsientidelt me enam küsida ei saa, kinnitab osa neist.
Perearstipraksise sisseseadmine nõuab arstilt umbes 100 000 krooni, mille eest on vaja sisustada oote-, vastuvõtu- ja laboriruumid, soetada aparatuur ja sisseseade.
Pille Ööbik on seni ainus perearst Tallinnas, kes tegutseb üksinda ja on sõlminud lepingu haigekassaga. Lisaks temale on praksise leping kahepeale Svea Rosenthalil ja Tiina Kõressaarel ning OÜ-l Ilves & Kaasik. Tallinna haigekassa direktori Eve Karmo sõnul pealinnas rohkem lepingu taotlejaid polnud.
Pille Ööbikul on 1500 klienti. Koduvisiite teeb ta 1991. aasta Opel Omegaga. Kabinetisisustuse ja tööks vajaliku aparatuuri sai ta kingitusena ühelt pensionile läinud Rootsi perearstilt. Ruumid andis perearstile kasutada AS Tallinna Vesi, kelle töötajaid ta madalama hinna eest ravib.
Ööbik saab haigekassalt tegutsemiseks 5000 krooni baasraha kuus, iga patsiendi eest lisaks 15 krooni pearaha ja lisatasu teatud raviteenuste eest. Arvestades tema patsientide hulka, saab ta haigekassalt kokku 36 000 krooni kuus ehk 432 000 krooni aastas. Patsiente peab tohter teenindama vastavalt raviteenuste hinnakirjale.
Ööbik usub, et ta tuleb selle rahaga välja. Oma palga kohta ütleb ta, et kui pakkuda, et talle jääb 10 000 krooni puhtalt kätte, on see väga palju mööda pandud.
Haigekassast saadava summa eest peab arst ravima patsiente, tegema neile uuringuid ja koduvisiite, maksma vajadusel liisingmakseid. Lisaks peab ta palkama medõe ning koolitama teda ja ennast vähemalt 60 tundi aastas.
OÜ Südalinna Arstid perearst Reet Pungar saab tänavu vähem palka, sest temal jäi haigekassa raha saamiseks sotsiaalministri kehtestatud patsientide miinimumist, 1500 kliendist, puudu nelisada nime. Tallinna haigekassa ei sõlminud temaga lepingut.
«Palk jääb tal võib-olla isegi väiksemaks kui tavalises polikliinikus, ehkki ma püüan talle senise sissetuleku tagada,» ütleb osaühingu direktor Rein Nuudi.
Olukorras, kus haigekassa polikliinikuga lepingut ei sõlminud, on Südalinna Arstid delikaatses olukorras. Reklaamikampaania käigus lubatud tasuta perearsti teenust on tagatisraha puudumisel raske pakkuda. Ainuüksi ajalehereklaam perearstile patsientide leidmiseks läks erapolikliinikule maksma 4000 krooni, lisaks muud reklaamikulud.
Füüsilisest isikust ettevõtjatel, eraarstidel Svea Rosenthalil ja Tiina Kõressaarel on kahepeale natuke üle 1500 patsiendi. Selle eest saavad nad haigekassalt umbes 37 000 krooni kuus. «Ausalt öeldes kardan, et selle rahaga on väga raske välja tulla,» sõnab Rosenthal. «Oma palk jääb küll minimaalseks.»
Rosenthali sõnul on kõik hästi niikaua, kui patsientide pöördumised on põhjendatud. «Aga mul on juba esimesel töönädalal olnud kaks tühikäiku inimeste juurde, kus selgus, et tegelikult polnud neil häda midagi,» lausub ta.
Väljaspool Tallinna on perearstireform hästi käivitunud, vaid vähestes maakondades on arstikohad jäänud täitmata.
Keskhaigekassa käskkiri lubab sõlmida erandi korras lepinguid perearstiga ka siis, kui tal pole nõuetekohast 1500 klienti. Tallinna haigekassa direktori Eve Karmo andmetel pole Tallinnas erandeid tehtud. Neid tehakse piirkonna järgi, kui näiteks mõnes väiksemas vallas pole rohkem kui 1000 elanikku, seletab Karmo.
Tallinn on piirkonnana äärmiselt ebamäärane. «Maarajoonides on hea, antakse piirkond kätte ja kõik,» sõnab OÜ Südalinna Arstid direktor Rein Nuudi. «Minu meelest on Tallinn tervenisti üks piirkond. Kus see on määratletud, et piirkonnad jäävad ainult polikliinikute ümber.»
Eve Karmo leiab, et perearstireformiks pole ette valmistatud ei Eesti seadusandlus ega muud dokumendid. Perearsti tööjuhend ja rahastamise kord kinnitati sotsiaalministeeriumis oktoobris, tänaseni pole selge, mitme aasta peale antakse üks praksis.
Seadusega on sätestamata, mis juhtub siis, kui perearst otsustab ühel päeval arstikabineti ukse sulgeda ja teises eluvaldkonnas tööd otsida või kes teda asendab, kui ta jääb lapsepuhkusele.
Nõmme haigla peaarst Peep Põdder üritas tõestada sügisel sotsiaalministeeriumile, et perearstid lähevad riigile kokkuvõttes maksma kaks korda enam kui senine esmatasandi arstiabi. Nüüd on ta oma sõnavõttudes vaoshoitum ja arvab, et perearstisüsteem õigustab ennast. Põdderi juhitav Mustamäe polikliinik töötab senise süsteemi järgi edasi, kuigi endised jaoskonnaarstid on saanud perearsti nimetuse.
Perearstireform on välja toonud igasuguseid probleeme, leiab Põdder. Polikliinikud on hakanud paremaid perearste üksteiselt üles ostma, lausub ta. Mustamäe polikliinikust osteti Põdderi sõnul üles üks tohter meremeeste haiglasse. «Ta meelitati ära lubadusega, et ta ei pea tegema koduvisiite, tema asemel käib valvetohter,» sõnab Põdder.
Kõige rohkem võib perearst oodata haigekassalt kuni 44 000 krooni kuus. Sellisel juhul peab tal olema vähemalt 2500 patsienti.
Harjumaa haigekassa direktori Lia Rannametsa sõnul saab 2500 patsiendiga perearst lepingu 43 500 kroonile kuus. Kui arsti nimekirjas on 1600 klienti, saab ta haigekassalt 31 000 krooni kuus. Tingimisvõimalusi eriti ei ole.
Hetkel kuum