Tänavuste metsaoksjonite hind on pisut tõusnud

Tänavusest riigimetsa raiemahust müüakse oksjonitel 2 miljonit tihumeetrit kasvavat metsa ja miljon tihumeetriat ülestöötatud ümarmaterjalina. Jaanuaris toimunud metsamajanduse ökonoomikaca- ja infokeskuse (MÖIK) korraldatud oksjonite keskmine hind oli 200 krooni tihumeetri eest.

Metsaoksjonitel müüdi detsembris kasvavat metsa 122 000 tihumeetrit ja keskmiseks tihumeetri hinnaks kujunes 177 krooni. Eelmise aasta keskmine tihumeetri hind oli kasvava metsa puhul 230 krooni.

MÖIK metsamajandusosakonna juhataja Erik Kosenkraniuse andmetel on seni suuremad kasvava metsa kokkuostjad ASid Silvester, Lumiforest, Metsind, Forestex ning Mets ja Puu.

Suurem osa müügiks pakutavast kasvavast metsast ostetakse alghinnaga. Näiteks 5. jaanuari MÖIK lõunapiirkonna oksjonil kujunes keskmiseks tihumeetri hinnaks vaid 139 krooni.

«Võib täheldada tendentsi, et firmad kipuvad enne oksjonit kokku leppima ja enampakkumist eriti ei toimu,» ütles Kosenkranius.

«Ostjate pool on ilmselgelt väga hästi organiseerunud ja tundub, et langid on juba enne oksjonit ära jagatud, nii et enampakkumist justkui polegi,» väitis MÖIK lõunapiirkonna juhataja Vaike Pommer.

«Ütleksin, et hoopis riik kui monopolist lepib ühepoolselt iseendaga kokku, pannes kasvavale metsale täiesti suvalisi hindu, mis peaksid justkui lähtuma turuindikaatoreist,» kommenteeris kokkuleplussüüdistust ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. Tema sõnul on suuremate raiefirmade vahel oksjonitel äge konkurents, mitte ei lepita ostuhindades kokku. «Viimastel oksjonitel oli üle 30 osaleja ja on täiesti võimatu, et nii suur grupp soovijaid milleski kokku suudab leppida,» nentis Mäerand.

Jaanuaris on juba enampakkumisel ostja leidnud 205 000 tihumeetrit kasvavat metsa. Sel kuul on tulekul metsaoksjonid loode-, edela-, kagu- ja kirdepiirkonnas, kus pakutakse müügiks veel ligi 200 000 tihumeetrit kasvavat metsa. Veebruarisse jääb ligikaudu 50 000 tihumeetrit.