Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene-poliitika

    Meie eilne juhtkiri pakkus välja idee sõlmida äsja ameeriklastega allakirjutatud hartaga analoogiline dokument Venemaaga. Kuku Raadio vahendusel kommenteeris välisminister Ilves seda kui populistlikku sammu, millest võiks tõusta vaid propagandistlik kasu. Ta andis mõista, et majanduskokkulepete hinnana nõuab Venemaa kodakondsuse nullvarianti, mis ei ole meile vastuvõetav.
    Nullvariant meile loomulikult ei sobi, kuid iseenesest ei tähenda see seda, et meie Venemaa poole suunatud poliitika peaks olema äraootavalt passiivne.
    Kuigi välisministeerium räägib oma süsteemsest idasuunalisest tegevusest, pole tulemusi ollagi. Piirilepingust paistame olevat sama kaugel kui paar aastat tagasi. Kaubavahetus ja transiit on pärsitud halbade poliitiliste suhete tõttu.
    Vene pool raiub jäärapäiselt oma väidet venelaste tagakiusamise kohta Eestis. Meie aga näeme ka vähimas omaalgatuses ohtu rahvuslikule iseseisvusele.
    Mulle tundub, et poliitika on takerdunud 5-6 aasta vanustesse stereotüüpidesse. Tegelikkuses ei taju venekeelne elanikkond enam mingit diskrimineerimist ning pole ka huvitatud Venemaa-poolsetest kaitseaktsioonidest. Teisalt on meie poliitikute hirm näha ka täna Venemaa poolt ohtu meie iseseisvusele selgelt ülepaisutatud. Targemad poliitikud ilmselt ei kardagi niivõrd ohtu Moskvast, kuivõrd kardavad ilma jääda oma valijate häältest.
    Eeltoodu taustal tahaks loota, et eelseisev Siimanni ja T?ernomõrdini kohtumine taastaks protsessi, mis viiks kiirele suhete normaliseerumisele Eesti ja Venemaa vahel. Muuhulgas kaasneksid sellega avarad võimalused Eesti ettevõtjatele ning me muutuksime veelgi atraktiivsemaks rahvusvaheliste investorite silmes. Selle saavutamiseks on aga hädavajalik tugev idasuunaline diplomaatia.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.