Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Vilniuse saatkonnahoone õhkab kargust
Vabariigi aastapäevaks Vilniuses valmiva sõjajärgse Eesti esimese uue saatkonnahoone sinakas paekivifassaad väljendab eestlase põhiloomust -- lihtne, karge ja ratsionaalne. Südalinnas, mitmete teiste riikide saatkondade läheduses asuv Eesti suursaatkond on kolme ja poole korruseline hoone seitsmel tasapinnal ehk seitsmekorruseline nihutatud poolkorrustega hoone. Korruste kihiline asetus teeb käiguteed lühikeseks ja mugavaks. Osa hoonest jääb maa alla. Projektijuht Olev Kraag nimetas saatkonda julgeks ja avangardistlikuks hooneks, mille ehituseks vanalinna on raske luba saada. Arhitektide sõnul võtsid leedukad seda teise riigi territooriumina, kus ei sobi oma maitset peale suruda. Hoonealuse maa andis Leedu Eestile 99 aastaks tasuta rendile.
Arhitektid Markus Kaasik, Andres Ojari, Inga Raukas ja Ilmar Valdur pidid maja projekteerides sobitama ühte hoonesse saatkonna, konsulaadi, vastuvõtusaali, suursaadiku residentsi ja külaliskorteri ruumid, mis reeglina asuvad eraldi büroo- ja elumajana. Polüfunktsionaalsus tingis siseruumide keeruka paigutuse. Kõrgendatud turvalisuse astmega suursaatkonna kivifassaad varjab läbipaistvat sisemust ja klaasist lõunafassaadi. Totaalse seina muljet väldivad küllalt suured aknad. Hoov eraldatakse 2,6 m kõrguse turvaaiaga. Osaliselt lasevad kabinettide vaheseinad läbi valgust, mis suurendab ruumitunnet. Maja hoovisein on päikesevalgust ja soojust absorbeerivast rohekast pilkingtoni klaasist, mille fassaadisüsteemi kasutati Baltimaades esmakordselt.