Suur väljakutse

21. jaanuar 1998, 00:00

Eesti Energia haldusnõukogu liige Heido Vitsur ütleb, et tema arvates osutus Eesti Energia peadirektori lõpliku valiku langetamisel määravaks Gunnar Okki energiaalane kõrgharidus. Okk lõpetas 1983. aastal TPI elektrivõrkude ja -süsteemide eriala.

Energeetikas pole Okk seni veel päevagi töötanud. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööpakkumuse saanuna tööle hoopis kultuuriministeeriumi kapitaalehitusosakonda, kus ta teostas ehitiste järelevalvet. Hiljem on ta töötanud ka Eesti Telefilmis, ASi Eesti Statoil käivitajana, Statoili kontoris Rootsis ja alates eelmisest suvest Tallinna Panga arendusdirektorina.

«Väga palju määrab see, kuidas üht või teist inimest energeetikute seltskonnas vastu võetakse, kuidas teda tunnistatakse ja koostööd tegema hakatakse,» räägib Heido Vitsur. «Kui ta saab omainimeseks, on tal kergem enda ümber meeskonda koguda.»

Okki suur pluss oligi see, et ta oli kõige rohkem oma inimene, lisab valitsuse majandusnõunik Vitsur.

Küsimusele, kui suur on Eesti Energia peadirektori palk, vastab Vitsur, et see on suurem kui Eesti presidendil. Palga täpset suurust ta öelda ei oska.

Balti elektrijaama direktor Anatoli Paal ütleb, et tema tunneb Gunnar Okki sellest ajast, kui nad Statoili bensiinijaama ehitamisel Narvas koostööd tegid. Paal on senini Narva linnavolikogu esimees. «Normaalne ja töökas inimene, kellega on võimalik asju ajada,» annab Paal lühiiseloomustuse.

Paal ärritub, kui jutt jõuab selleni, et Okk asub tööle Eesti Energia uue peadirektorina. Eesti suurima elektrijaama juht pole olnud kunagi Eesti Energia senise peadirektori Udo-Rein Lehtse suur sõber, kuid nüüd ütleb ta, et Lehtse pidanuks siiski peadirektorina jätkama. «Mina teinuks nii, et oleks peadirektorile seadnud konkreetsed tegevusraamid ja ülesanded ning kontrollinuks nende täitmist,» jätkab Paal. «Uus inimene ei tunne kõiki peensusi ja tal võib tekkida probleeme,» lisab ta.

Küsimused Okki kui Eesti Energia peadirektori kohta pareerib Paal väidetega, et ta ei tea uueks peadirektoriks valitud mehe nägemust ja programmi, mida ta Eesti Energias tegema hakkab.

Energeetikutel on kõnekäänd, et kui sa alajaama lähed, peavad käed taskus olema, räägib Paal. See tähendab, et kätega vehkida on ohtlik. Tuleb tegutseda mõistusega ja väga ettevaatlikult, soovitab Paal ka uuele peadirektorile.

Gunnar Okk ei karda uues ametis läbi kukkuda. Ta ütleb, et riski vähendab tugev meeskond, sest nii suurt ettevõtet ei juhi ainult üks inimene. Eesti Energia senisest juhtkonnast tahab ta ametisse jätta mõned.

Senisele peadirektorile Udo-Rein Lehtsele tegi ettevõtte haldusnõukogu pehme maandumise, viies ta üle haldusnõukogu nõunikuks. Koos ametikohaga kaotab Lehtse ka korraliku teenistuse, mis ettevõtte töötajate sõnul võis koos lisatasudega küündida kuni 50 000 kroonini kuus.

Eesti Energia peadirektori konkursi korraldanud koolitusfirma Fontes juht Tõnis Arro pidas Gunnar Okki favoriidiks, kuid väidab, et kindlasti polnud ta lõppvooru pääsenud kandidaatidest peajagu üle. «Okki tugevaim külg oli mõjukus,» avaldab Arro oma arvamuse.

Arro leiab, et Okk oskab mõjuda, oskab muljet avaldada ja oskab inimesi endaga kaasa tõmmata. «Organisatsiooni tippjuht on see, kes peab teisi oma ideedes veenma, mis on Okki juures esimene ja ehk ka kõige silmapaistvam asi,» sõnab Arro.

Gunnar Okki üks suuremaid konkurente Eesti Energia tegevjuhi kohale, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar nimetab konkurendi üheks plussiks tema suuremat kogemust suure kontserni sees. Ta usub, et Okki visioon ei erine põhimõtteliselt tema enda ettekujutusest Eesti Energia tulevikust. «Kuigi me ei ole oma programme teineteisele tutvustanud,» lisab ta.

«Parim valik, tuleb teha sügav kummardus Eesti Energia haldusnõukogu ees,» kommenteerib Okki valimist ASi Alexela Oil peadirektor Heiti Hääl. «Põhjalik ja oma töösse süvenev ning seda täie vastutustundega tegev inimene,» iseloomustab Hääl. «Teades teda kui konkurenti, võin öelda, et Statoili turupositsioon on suures osas Okki teene.»

«Kütuseteemal oleme rääkida saanud alles pärast tema lahkumist Statoilist,» lausub Hääl. «See näitab, et Okk on lojaalne oma tööandjale, olgu selleks Norra või Eesti riik.»

Okk tõdeb, et Eesti Energia on tema elu suurim väljakutse, mis ei pruugi enam teist korda ette tulla. Ta tunnistab, et seetõttu ei häiri teda, et jõudis alles Tallinna Panka korralikult sisse elada.

«Ainus, mille pangast lahkudes kaotan, on panga juhtkonnale mõeldud aktsiaoptsioon, mille saaksin osta välja kahe aasta pärast,» lausub Okk.

Tulu aktsiaoptsioonist oleks kindlasti suurem peadirektori palgast, möönab Okk.

Arvan, et see on mulle seni üks tõsisemaid väljakutseid. Haldusnõukogu otsus on mulle suur au. Arvan, et Eesti Energia on juba praegu asunud radikaalsete uuenduste teele.

Ütleks nii, et Eesti Energia asub praegu väga huvitavas arengufaasis. Ta on unikaalne ettevõte, millel on oma roll nii kogu majanduse arengus kui majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasvus.

Võib-olla põiklesin veidi vastusest kõrvale, aga ma ei saa ju vastata, et olen lapsest saadik sellest unistanud.

Ega mina ei seadnud tingimusi, mulle seati tingimused.

Minu eeltingimus oli, et selles ametis oleks võimalik teha majanduslikke ja ärilisi otsuseid. Mulle on see töökoht huvipakkuv ainult sel juhul, sest poliitika pole minu ala. Ärme poliitikast räägi, sest seda seostatakse mingite majanduslike huvigruppidega.

Kindlasti vajab, kuid kõik muutused peavad olema sellised, mis looksid tingimused valitsuse kinnitatud Eesti Energia erastamise ja ümberkorraldamise edukaks elluviimiseks. Kõlab küll tobedalt, aga siin on mõte sees.

Kõigepealt tuleb analüüsida hetkeolukorda. Seada igas tegevusvaldkonnas selge tulevikuvisioon.

Arvan, et omaette eesmärk peab olema Eesti Energia kujundamine efektiivselt toimivaks kaasaegseks äriettevõtteks, mille tegevuse aluseks peab olema turumajanduslikel suhetel põhinev mõtteviis ja töökorraldus.

Peamine, et meeskond oleks suuteline koos töötades kogu juhtkonna eesmärke ellu viima. Sellest tuleks lähtuda, aga mitte sellest, et kohe on vaja hakata suuri muutusi ellu viima.

Üks funktsioon on järjepidevuse tagamine, sest lambid peavad põlema sõltumata sellest, kes on Eesti Energia peadirektor. Seepärast arvan, et mõned meeskonna liikmed peavad tulema Eesti Energia süsteemi seest.

Ei saa kommenteerida, sest see ei olnud minu otsus. Põikleksin sellest küsimusest kõrvale vastusega, et tegevjuhtkond peab ellu viima omanike huve.

Praeguste plaanide järgi ei ole Tallinna Pangast kedagi kaasa tulemas. Meeskonna suhtes on vara konkreetselt rääkida, sest ma asun tööle alles kuu aja pärast.

Iseenda jaoks olen teinud loomulikult panuse teatud inimestele ja pidanud ka eelläbirääkimisi. Ütlen veel kord, et lõplik meeskonna koosseis võib selguda mõni aeg pärast seda, kui olen tööle asunud.

Minul endal ei ole ju töölepingut, nende inimestega läbi rääkides jagasin tegelikult laskmata karu nahka.

Ei tea. Ma ei ole kuulnud sellisest tingimusest, et see oleks tähtajaline tööleping. Mul ei ole praegu töölepingut.

Puuduvad andmed. Palk selgub siis, kui algavad läbirääkimised haldusnõukoguga.

Arvan, et palk on väljakutsega kooskõlas niisuguste ametite puhul.

Ma ei tea. Ametiauto küsimus on minu prioriteetide nimekirjas kuskil...

Mitte viimane, aga kusagil kolmesaja kandis või seal. Samamoodi võiksite küsida, kas pastakas või sulepea jääb samaks või ostan Mount Blanci (eksklusiivne kirjutusvahend -- toim.).

Arvan, et see on suuresti poliitiline otsus. Erastamiskava näeb ette, et esimesena eraldatakse elektrijaamad. See pole otseselt minu kompetentsis.

Mina olen alati avalike enampakkumiste poolt igas olukorras. Kui ei ole pakkumusi, ei ole võimalik teada saada, mis on asja hind. See on ilmselge.

Statoili süsteem reorganiseeriti nii Eestis kui Rootsis. Sisulised majandusotsused läksid Stockholmist Oslo kätte. Statoil tegi mulle pakkumuse jätkata Rootsist väljaspool. Minu äratulek oli vabatahtlik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:07
Otsi:

Ava täpsem otsing