T?ehhit kammitseb kriis

22. jaanuar 1998, 00:00

61aastane eksdissident ja kirjanik Vaclav Havel sai vajalikud hääled presidendiameti jätkamiseks alles teises hääletusvoorus, kus piisas lihthäälteenamusest: tema poolt oli parlamendi alamkoja 197 liikmest 99 ja ülemkoja 81 liikmest 47.

Esimeses voorus olid Haveli vastaskandidaatideks kommunistliku partei poolt Stanislav Fischer ja paremäärmusliku vabariikliku partei liider Miroslav Sladek, kes kumbki ei saanud piisavalt hääli teise vooru jõudmiseks. Sladek on alamkoja liige, kes ootab vanglas kohtuprotsessi rahvusliku vaenu õhutamise eest ja keda ei lubatud parlamendis hääletada.

T?ehhi poliitilises elus on väga ebastabiilne aeg, kui pikaaegne peaminister Vaclav Klaus oli sunnitud novembris partei finantsskandaali pärast ametist loobuma. Seepärast on rahva seas 70protsendilise toetusega Vaclav Haveli tagasivalimine küllalt oluline kodurahu ja stabiilsust tagada aitav sündmus. Havel, kellele 1996. a tehti kopsuvähi operatsioon, tahab välispoliitiliselt kaasa aidata T?ehhi ühinemisele Euroopa Liidu ja NATOga, kuid sisepoliitilise kriisi tõttu tuleb tal suurendada oma mõju ka sisepoliitikale, et tagada takerdunud reformide jätkumine.

2. jaanuaril sõltumatuna uueks peaministriks saanud endine keskpanga juht Josef Tosofsky ütles teisipäeval, et kaalub ametist loobumist, kui erakonnad ei lõpeta tülitsemist selle üle, kuidas saavutada erakorraliste valimiste korraldamine juunis. Peale selle on erakonnad oma toetuse hinnana esitanud valitsuse poliitilisele programmile vastukäivaid nõudmisi. «Olen osa parteide positsioonis pettunud. Poliitiline kriis jätkub. Kui seda peagi ei lahendata, kaalun ametist loobumist,» ütles peaminister.

Uus kabinet peab esitama oma programmi 27. jaanuariks, mille järel toimub valitsusele usalduse avaldamise hääletus. Tosofsky ütles, et ta ei ole kindel, kas valitsuse programm pälvib alamkojas toetuse. Umbusalduse korral saavutab T?ehhi poliitiline kriis haripunkti, sõnas ta.

Et T?ehhi põhiseaduse järgi pole presidendil õigust parlamenti laiali saata, siis saab uued valimised korraldada alles pärast valitsusele kolmekordse umbusalduse avaldamist.

Pärast seda, kui T?ehhi jooksevkonto 8% puudujääk põhjustas läinud aasta mais valuutakriisi, tahtis peaminister Klaus kiirendada erastamist ja reformida kapitaliturgu. Kuid need plaanid jäid pooleli, kui Klaus pidi novembris ameti maha panema. Et T?ehhi pole ka pärast seda saanud stabiilset valitsust, siis seisak püsib. REUTERS-FT-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing