Tõrked pankade erastamise teel

Kaks kuud tagasi teatas T?ehhi rahandusminister Ivan Pilip, et aasta lõpuks erastatakse täielikult riigi neli suuremat panka. Kuid see on jäänud sündimata valitsuse vahetuse ja pankade enda raskuste tõttu.

12. jaanuaril teatas T?ehhi ja kogu Ida-Euroopa suurim pank, 12,7 mld dollari suuruse bilansimahuga Komercni Banka, et tal tuleb luua 10,5 mld T?ehhi krooni suurune laenukahjumi reservfond, kuna viiendiku antud laenude eest ei olnud ta teeninud 1997. a intresse ega saanud ka tagasimakseid. See näitab, et panga halbade laenude probleem võib olla tõsisem, kui arvatud, ja lükata panga erastamise edasi.

Samal ajal selgus, et raskusi on teistelgi erastatavatel pankadel. Nii oli Jaapani Nomura Securities juba mõnda aega tagasi avaldanud soovi osta riigi käest 36% suuruselt kolmanda, Investicni a Postovni Banka aktsiatest. Kuid Nomura valitud audiitori Price Waterhouse'i (PW) ja T?ehhi valitsuse valitud Ernest & Youngi auditi tulemused erinevad omavahel kardinaalselt. Kuulduste järgi nõudvat PW, et pank suurendaks laenukahjumi reservi 20 mld T?ehhi krooni võrra.

Nomura on pakkunud panga aktsiate eest 2 miljardit krooni, kuid tingimusel, et riik kannab enne hoolt panga halbade laenude eest.

Teine samalaadne ummikseis on T?ehhi keskpangal USA firmaga GE Capital, mis koos Euroopa arengupangaga (EBRD) on pakkunud 1996. a pankrotti läinud riigi suuruselt viienda Agrobanka eest samuti 2 mld T?ehhi krooni, kuid keskpank soovib kolme miljardit.

Pankade erastamise seis jääb segaseks. Kui praegune peaminister ja keskpanga eksjuht Josef Tosofsky on lubanud pankade erastamist kiirendada, siis praegu opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kes võivad valimised võita, ei poolda eriti pankade müümist. TE