Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telefoni- teenused kallimaks
Eesti Telefoni peadirektor Jaan Männik teatas, et rahvusvaheliste kõnede hind, liitumis- ja abonenttasu jäävad samaks.
Männiku sõnul ei muutu tõenäoliselt ka fikseeritud võrgust mobiiltelefonidele helistamise tariifid, sest mobiilsideoperaatorid pole seda taotlenud.
Männik rõhutas, et rohkem Eesti Telefon sel aastal hindu ei muuda, ehkki 2000. aasta lõpuni kehtiv kontsessioonileping lubaks seda teha neli korda aastas.
Männiku sõnul väheneb kohaliku kõne ja riigisisese kaugekõne hinnavahe ka edaspidi.
AS Eesti Telefon prognoosib tänavuseks käibeks 1,5 miljardit krooni.
Jaan Männiku sõnul nõuavad omanikud -- Eesti riik ning Rootsi ja Soome riiklikud telesidekontsernid -- Eesti Telefonilt vähemalt 15protsendilist rentaablust, mis tähendab, et puhaskasum ei tohi jääda alla 225 miljoni krooni.
Möödunud aastal oli firma käive 1,2 miljardit krooni ja puhaskasum esialgsel hinnangul üle 200 miljoni krooni, teatas Männik.
Eesti Telefon on esitanud valitsusele kinnitamiseks äriplaani aastateks 1998--2007, mille kohaselt firma investeerib tänavu sama palju kui möödunud aastal ehk 650 miljonit krooni.
Eesti Telefoni võrgus on praegu 397 000 klienti ja 450 000 telefoniliini. Ehkki ametlikult on telefoni saamise järjekorras praegu 85 000 inimest, hindas Männik tegelikuks nõudluseks kogu Eestis 100 000--105 000 numbrit, millest kolmandik langeb maapiirkondadele.
Männik rõhutas, et äriplaani kohaselt peab kontsessioonilepingu lõpuks telefoninõudlus kogu Eestis täielikult rahuldatud olema.
Tuleva nädala neljapäeval sõlmib Eesti Telefon Männiku sõnul oma ajaloo suurima lepingu, mille kohaselt ostab Rootsi firmalt Ericsson kolme aasta jooksul 300 miljoni krooni eest raadiosideseadmeid maapiirkondade telefoniseerimiseks.
Eesti Telefoni teleteenuste allüksuse direktor Jaak Üprus ütles, et leping võimaldab maapiirkondade nõudluse täielikult rahuldada. Üpruse sõnul algab projekti teostamine sealt, kus on nõudlus kõige suurem või telefonidega varustatus kõige väiksem ehk teisisõnu Harjumaa ja Kagu-Eesti maa-asulatest.