Vajame ühiseid pingutusi ja projekte

23. jaanuar 1998, 00:00

22 kuud on möödunud esimese kasvu ja arengutingimuste memorandumi allkirjastamisest Stockholmis.

Möödunud perioodi olulisemad, piirkonda mõjutanud sündmused on Soome ja Rootsi liitumine ELiga, Eesti ja Poola kutsumine ELi läbirääkimistele ning Läti ja Leedu paranenud võimalus sama saavutada. Jõustus viisavabadus Balti ja Skandinaavia vahel. Balti riigid on tänaseks edukalt jagu saanud pangandus- ja finantskriiside esimesest lainest.

Balti mere idakaldal on saavutatud jätkuv majanduskasv. Täna ei räägi me ainult sellest, kuidas tagada kogu piirkonnas jätkuv majanduskasv, vaid kuidas seda maksimeerida.

Meie ootus saavutada Balti mere idakaldal 6--7% majanduskasv on osutunud tagasihoidlikuks. Eestis arutleme selle üle, kuidas viia kasv vähemalt 10 protsendini ning oleme juba kogenud sellise kasvu võimalikkust. Usun, et ka teised piirkonna riigid suudavad jätkuva stabiilsuse korral peagi jõuda sama tasemeni.

Kahjuks on piirkondliku arengu takistuseks üha enam kujunenud Venemaa, mis endiselt rakendab naaberriikide suhtes kõrgendatud tollimäärasid ning kus ei ole suudetud luua majanduskeskkonda, mis seaks kodumaa ja välismaa firmad sarnasesse olukorda.

Kõikides arenevates riikides on tekkinud elementaarne seadusmuster. Samas oleme tundnud, kuidas üha enam saab probleemiks seaduste rakendamine. Me peame leidma lahendid, kuidas majandusvaidlused ettevõtete ja riigi vahel lahendatakse seaduse järgi ja kiiresti.

Kasvav probleem on see, et nii ida kui lääne ametnikud on mõistnud üleminekuriikide eurokõlbulikuks muutmist väga kitsalt. Eesmärk on euroreeglite üksühene rakendamine.

Tuntavalt annavad endast märku organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon. Eriti kannatavad selle käes väikeettevõtted. Organiseeritud kuritegevusega on piirkonna riigid võidelnud igaüks omaette, kuid tarvis on ühendatud jõupingutusi, kuivõrd kuritegelikud rühmad tegutsevad rahvusvaheliselt. Korruptsiooni toidab aga eespool nimetatud majandusvaidluste lahendamise aeglus. Paljudel ettevõtjatel on odavam maksta ametnikele kui menetleda eriarvamusi kohtulikul teel.

Kaubandus on tublisti edenenud, kuid selle edasist arengut takistavad kaks asjaolu. Venemaa vabakaubanduse vaenulikkusele lisaks on Balti riigid ja Poola tundnud ka ELi omakasupüüdlikku survet. On olnud juhtumeid, kus tollide kadumist on püütud kompenseerida mittetariifsete barjääridega. Mõningate juhtumite puhul on selle taga olnud ka Soome ja Rootsi ettevõtteid.

Paindlikkus on Balti piirkonna majanduste tugevam külg. Kuid tekkinud on esimesed kontsernettevõtted, monopolide regulatsioon on kujunemisjärgus. Balti riike on hakanud üha sagedamini külastama Skandinaavia ametiühingute delegatsioonid, kes teevad sihiteadlikku propagandat tööseaduste jäigemaks muutmiseks.

Puudub tõhus kutsehariduse süsteem. Eestis on kaubandus-tööstuskoda alustanud tööd kutsehariduse ja kvalifikatsioonisüsteemi taastamiseks. Kõrgkoolid on rahvusvahelises mastaabis kaotanud tugevasti oma konkurentsivõimes.Tuleb luua õppejõudude kaader, kes on suuteline andma maailmatasemel haridust.

Kõige väiksemad saavutused on infrastruktuuri arendamisel. Tänu välisinvesteeringutele on tehtud hüpe edasi telekommunikatsioonide valdkonnas, kuid teede ja raudteede osas on areng täiesti ebapiisav. Murranguks on vajalikud rahvusvahelised projektid. Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel pole tekkinud arvestatavat koostööd.

Täiesti kõrvale piirkonna arendamisest on jäänud Skandinaavia finantsinstitutsioonid. Rootsi kommertspangad on käsitlenud Baltimaid vaid pankade konkurentsi seisukohast.

Mõttelaiskuse tulemus on, et eelmisel nädalal tekkis Eestis Hansapanga ja Hoiupanga liitumisel finantsasutus, mis domineerib mitte ainult Balti riikides, vaid lähiajal ka Peterburis.

Skandinaavia riiklikud finantsinstitutsioonid on aga lausa kahjustanud oma mainet. Finnfundi ebaeetiline käitumine Läti Investeerimispanga müümisel ei heida varju ainult Finnfundile, vaid kõikidele Skandinaavia ettevõtetele.

Avaldatu on refereering Toomas Lumani sõnavõtust 19.01 Stockholmis Läänemere-äärsete riikide suurärimeeste kohtumisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing