Kehvad päevad pea kõigil turgudel

Esmaspäev oli USA turgudele puhkepäev, tähistati Martin Luther Kingi päeva. Seda hoogsamalt liikusid aktsiate hinnad ülespoole teisipäeval, toetatuna mitmete ettevõtete oodatust parematest majandustulemustest. Kolmapäeval purustas positiivse meeleolu IBMi kasumiteade, mis, küll positiivne, oli siiski nõrgem kui seda ootas turg. Kogu turu sümbolina on IBMi teadetel alati suur mõju ning taas ärganud Aasia-hirm viiski aktsiad järsule langusele, mis järgnevatel päevadel süvenes. Enim kannatasid suurfirmade aktsiad ning turuindeksites kannatas enim Dow. Üllatavalt tugevad olid aga üldises languses tehnoloogiaaktsiad, mis kolmapäeval vaevalt langesid ning alles neljapäeval üldise trendiga kaasa kisti. Langus aeglustus mõnevõrra alles reedel ning nädal lõppes vaid 0,39% kaotusega.

Eelmiste nädalate suured kõikumised sel nädalal Stockholmi börsi ei vaevanud. Juba üle-eelmise nädala algul võetud tõusutrend jätkus tasases tempos kogu nädala esimese poole. Turgu liigutavateks põhiteguriteks olid algul kuulujutud, hiljem uudised kahe suure farmaatsiafirma ühinemisest, mis mõjutasid positiivselt nii Astra kui Pharmacia & Upjohn'i hinda. Tavapärane liider Ericsson suuremaid liikumisi ei näidanud. Neljapäeval viisid uudised Aasia turgude langusest, samuti kasumihoiatus IBMilt turu mõnevõrra alla, kuid investoride reaktsioon oli suhteliselt loid. Suuruudiste puudusel püsis tähelepanu keskmes jätkuvalt Astra tänu oma R&D seminarile Londonis. Reedel turg mõnevõrra rahunes ning seetõttu lõpetas koondindeks nädala 0,39% tõusuga.

Laias laastus liikus Helsingi börs nädala jooksul sarnaselt Stockholmile. Nädala esimesel poolel liikusid hinnad üles, kuid börsi kauplemiskäibed olid väikesed. Turuliider Nokia oli suhteliselt tagasihoidlik, kuna investorid ootasid kasumiinfot IBMilt ja Microsoftilt. Kui mõlemad oodatust nõrgemana välja tulid, pani see Nokia neljapäeval üsna tugevalt langema. Üldiselt oli kauplemine siiski rahulik. Nädala säravaks täheks oli taas Raisio, mis päev päeva järel uusi rekordeid püstitas, kuna taas levisid kuuldused firma ülevõtmisest Johnson & Johnsoni poolt, mis on Raisio suurimaks partneriks tema Benecoli turustamisel ja arendamisel USAs. Rahutu oli ka metsasektor, kus oodatakse UPMi liitumist Rootsi Storaga.

Ehkki Vene aktsiahinnad alustasid nädalat napi hinnatõusuga, pöörasid hinnad teisipäeval otsa alla ning kolmapäeval läksid asjad päris kurjaks. RTS-indeks kukkus kõigepealt 4%, seejärel neljapäeval veel 5%. Ka reedel ei saadud langust pidama ning esmakordselt 1997. aasta kevadest langes RTS-indeks alla 300 punkti. Nädalale oli iseloomulik eriti naftafirmade aktsiate tugev langus tulenevalt nafta hinna tugevast alanemisest maailmaturul ning kauplemise kontsentreerumine ainult üksikutele suurimatele aktsiatele. Naftaaktsiaid ei suutnud päästa ka kuulujutud, et juba välja kuulutatud YUKOSe ja Sibnefti ühinemisele võib järgneda teisi. Kuigi osa analüütikuid pidas hindade langust vaid maakleritevaheliseks mänguks, on Vene turu lähem tulevik endiselt tume.

Balti turge tabas sel nädalal üldine masendus. Unibanka tulemuste nigelast mõjust jahmunud Riia börs astus kogu nädala vältel allamäge ühtlase, kuid viimaste aegade kohta üllatavalt kiire sammuga, päevas keskmiselt 1,5%. Langust vedaski Unibanka, mille aktsia hind Riia börsil kiirelt langes, jõudes koguni alla 3 lati piiri. Järsemaid jõnkse tegid nädala jooksul ka teised aktsiad, suuremate kaotajate seas olid nii RTF kui Balta. Tundub, et firmade majandustulemustele pandud lootused võib rahus maha matta -- kohalikel investoritel puudub turu vastu igasugune huvi ning samuti rahaline ressurss hindade tõstmiseks, välisinvestorid näivad olevat turu olemasolu lihtsalt unustanud. Selge on see, et rahalaeva saabumiseni läänest pole Riiast paremaid uudiseid oodata.

Sarnaselt Riiale osutus nädal ka Vilniuse börsi jaoks üpris masendavaks. Aktsiate hinnad langesid tuima regulaarsusega ning üle-eelmisel nädalal veel meeldivalt üllatanud liiderpangadki ei suutnud langusele oluliselt vastu panna. Ka Vilniuse Panga kobedad majandustulemused ning optimistlikud tulevikuprognoosid ei suutnud investoreid oluliselt liikvele lükata ning aktsia hind hakka lõpuks hoopis langema. Mitmed maaklerid tunnistasid ausalt, et turul on hetkel langustrend ning selle lõppu seniajani ei paista. Saatuse irooniana olid päevad aasta tagasi Vilniuse börsi tipphetkedeks, mil Litin-A indeks liikus praeguseks kaugelt unistuslikes 3000 punkti lähedastes kõrgustes ning õhk oli täis meilegi tuttavat optimismi.