Korralik haldamine aitab vähendada eluasemekulusid

Kui inimene mõtleb eluasemekulude peale, siis tavaliselt peab ta silmas küttekulusid. Kui ta hakkab otsima haldajat, vaatab ta enamasti vaid haldusteenuste hinda. Tegelikkuses tuleb neid ja veel teisigi kulusid alati koos vaadata.

Eluasemekulud jagunevad järgmiselt:

- halduskulud (korraldus- ja asjaajamiskulud, üüriarvestus, raamatupidamine, kontorikulud);

- hoolduskulud: tehnohooldus (ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide regulaarne ning avariihooldus), heakord (üldruumide ja territooriumi koristus, prügivedu);

- ehitus- ja remondikulud;

- kommunaalkulud: küte ja vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas;

- omanikukulud: maamaks, kindlustus, valve.

Millised on normaalsed kulud? Tegelikkuses on sellele küsimusele võimatu üheselt vastata, kuivõrd see oleneb väga paljudest tingimustest, näiteks koristuskulud sõltuvad koristatava pinna suhtest kogu üldpinda, samuti koristatava pinna kasutuse intensiivsusest. Küttekulud sõltuvad hoone soojapidavusest, ruumide kõrgusest, tuultele kättesaadavusest, küttesüsteemi tasakaalustatusest, puhtusest ja reguleeritavusest jne.

Kõrvalolevates võrdlusandmetes on toodud eelloetletud jaotuse alusel kuluproportsioonid meie büroo praktikas, endiste majavalitsuste andmed ja Soome 1994. aasta andmed.

Võrreldes endiste majavalitsuste andmeid Soome omadega, torkab silma haldus- ja remondikulude väike osa.

Siit selgub ka põhjus, miks nimetatud töö tulemusi ei märgata -- neid lihtsalt ei tehta. Kokkuhoid nende tööde pealt maksab kätte kommunaalkulude kaudu ja vajalike remonditööde edasilükkamine suurendab ka remondikulusid endid.

Toodud andmete põhjal võib järeldada, et Eestil on kasvuruumi just küttekulude kokkuhoidmisel. Soomes on keskkütte hind veidi kõrgem (ca 360 kr/MWh ehk 15% kallim) ja keskmine õhutemperatuur madalam, kuid kulud väiksemad ligikaudu 22%.

Siit tulenevalt soovitus: kui valite haldjat, siis kontrollige, mida teenuse osutaja tegelikult pakub. Võib-olla on haldusteenuse hind madal, aga sisaldab ainult üüriarvete väljastamist ja raha vahendamist.

Kontroll tegeliku olukorra ja tehtavate tööde üle ning sihipärane tegevus aga puudub, mistõttu muud kulud (eelkõige kommunaalteenused) kujunevad oluliselt suuremaks.