Kuidas saab ennetada organisatsioonisisest petturlust?

26. jaanuar 1998, 00:00

Meie firma kõige haavatavam lõik on tõenäoliselt teave, mida saaks varastada.

Raamatupidamises on asi lihtne -- me oleme ülemaailmses süsteemis ja tänu sellele on suur kontrollivõimalus. Mingeid valekirjeid või muud selletaolist on seal praktiliselt võimatu teha. Sularahaga me ei õienda ja seega on firma kassa kontrolli all.

Teavet saab kaitsta infotehnoloogiliste meetoditega. Väljastpoolt peaks meile olema väga raske sisse murda. Firmasisese infolekke ennetamiseks on sisemised reeglid. Teiseks sisaldab tööleping punkte selle kohta, millised on sanktsioonid firma saladuste levitamise eest. Loomulikult on dokumentidel oma salasõnad, eri dokumentidele pääsevad ligi eri kasutajagrupid.

Oma turvastrateegiat mul firmas ei ole. Meil on tööl üksteist inimest ja ma pole püstitanud petturlust tõsise probleemina, sest mul pole kurbi kogemusi. Kõige tugevam garantii on see, et ma tunnen kõiki firma inimesi.

Ma arvan, et üks on teooria, teine praktika. Teoorias on firmasiseseid pettusi väga lihtne ennetada, aga praktikas osutub see üheks raskemaks tegevuseks firma juhtimises.

Kõige lihtsam praktiline vorm on pisteliselt ja ootamatult kontrollida. Mina pean seda piisavaks. Seda tehakse meie firmas kogu aeg. Kõigepealt teostavad kontrolli firma juhid ja teiseks on olemas kliente, kes teevad erinevaid oste.

Kontrollides midagi eriti avastatud ei ole ja sellepärast me ei muretse.

Oleme kasutanud ka firmat, kes tegi spetsiaalse uuringu kvaliteedi ja hinna suhte kontrollimiseks.

Peale selle peaks vastavaid inimesi koolitama. Meil on käinud kaks juhti sellealastel kursustel.

Kui teoreetiliselt asja rääkida, siis on see väga lihtne. Igasuguseid pääsmeid müüakse ühest kohast ja inimeste liikumist kontrollitakse teises kohas. Otsene teenindaja ei peaks klientidelt sularaha võtma.

Töölevõtmisel peaks tegema inimese taustauuringu. Tuleb võtta eelmise tööandja kontaktandmed, ülikoolikaaslaste ja teiste sõprade soovitused ei sobi. Teiseks tuleks rääkida inimese võlgniku, võlausaldaja ja garandi rollist. Töötaja võib olla väga tubli, aga kui ta pannakse sundseisu ja ta on kuhugi allkirju andnud, võib ta sattuda kiusatusse või langeda väljapressimise ohvriks. Ta võib tööandja varale kahju tekitada, et oma nahka päästa. Kui ta on ise võlgu andnud, võib võlgnik hakata teda ?anta?eerima.

Võimalusel tuleks teha selgeks töötaja tervislik seisund. Kui töötaja ei suuda ennast rakendada täies mahus, hakkab ta otsima kõrvalteid. Ta ei jõua lihtsalt päevas kaheksa tundi töötada ja võib hakata tööandjale oma valdkonna kohta oletuslikku informatsiooni andma. Kui tegemist on kellegi kaasomanikuks võtmisega, tuleb vältida ärihuvide konflikti. Vastutavad töötajad ei tohi olla konkurendi aktsionärid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing