Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lugejad ootavad täit tõde
Osa Eesti juhtivaid pii-matööstureid ei näe mingit mõtet teha juttu sellest, et Eesti või, hapukoore jms eksportimisel Venemaale kasutatakse offshore-firmadega seotud skeeme ja kauba odavamalt deklareerimist. Miks me sellest üldse kirjutame, küsiti tänase Äripäeva vaatlusloo (vt lk 16--17) ettevalmistamise käigus.
Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgselt teavet ühiskonnas toimuva kohta, ütleb Eesti ajakirjanduseetika koodeks, ning Äripäev on samal seisukohal.
Objektiivsus ongi see põhjus, miks sellistest asjadest leheveergudel vaikida ei saa. Lugejal on õigus teada, missugused on faktid ja mis keelt need räägivad. Fakt on see, et Venemaale müüdud Eesti või deklareeriti mullu kaks korda odavamaks kui näiteks Hollandisse või Lätti müüdud või.
Kui paluda aga piimatöösturil seda fakti selgitada, siis kas pakutakse, et see ei ole oluline ega paku lugejale huvi, küsitakse vastu, kas leht töötab Eesti või Vene ärimeeste ja riigi huvides, ning käiakse välja, et sellest kirjutamine toob kahju kogu Eesti piimandusele. Tähendab -- ka kogu Eesti majandusele. Ning süüdistatakse, et tegemist on kellegi tellimustööga.
Toimetuse arvates pakub lugejale kindlasti huvi, kuidas piimatööstused Venemaa kehtestatud topelttollidele vaatamata suudavad head äri ajada. Seda enam, et meie tolliametnike arvates on kauba tollis deklareeritav hind tegelikust madalam. Artikkel oleks lugeja suhtes ebaobjektiivne ja ühepoolne, kui piimatöösturid sõna ei saaks, et viimast väidet kas kinnitada või ümber lükata.
Ei vaidle vastu, et sellise ekspordiskeemi avalikuks tulemine võib omada vastukaja, ka negatiivset. Seda ebaausam oleks aga lugejate suhtes selle varjamine. Näiteks põhjendusel, et kõik me ajame ju ühist Eesti asja, kuid leht tahab sellele vastu töötada. Nii võime jõuda selleni, et keegi kusagil paneb kirja selle õige, riigile ja rahvale vajaliku tõe, millest Eesti omakasu silmas pidades hälbida ei ole soovitatav.
Võidakse ka nördinult küsi-da, miks me ainult halbadest asjadest kirjutame, kuigi tõele näkku vaadates ei saa kuivi fakte kohe kuidagi üheselt headeks ja halbadeks liigitada. Ikka sellesama objektiivsuse pärast. Sest nii nagu Mõõdukate liikme Eiki Nestori arvates ei hakka Reformierakonna esimees Siim Kallas kirjutama artiklit pealkirjaga «Meie reiting on langenud», on mõttetu loota ka näiteks Ühinenud Meiereide pressiteadet selle kohta, kui mitme miljoniga nad Vene tolli haneks tõmbasid.
Pealegi -- miks arvavad pii-matöösturid, et lugejad nende tegemisi üldse halva pilguga vaatavad? Kinnitavad nad ju isegi, et Eesti riik ei saa sellisest kaubandusest sentigi kahju ning Venemaa vaadaku ise, kuidas hakkama saab.
Juriidiliselt on asi korrektne. Lihtsalt augud seadustes, mille ärakasutamine sõltub ettevõtjate vaadetest elule ja ärile. Kindlasti on väga palju neid, kes jagavad sama arvamust.
Leht ei võta uudist avaldades seisukohta, küll aga on tõsi see, et tegutseme kindla grupi huve silmas pidades. See huvigrupp ei ole aga allikate konkurendid Eestis, Äripäeva omanikud Rootsis või Vene vastuluure karvane käsi.
See huvigrupp on meie lugejad, kelle huve saab kõige paremini rahuldada just võimalikult palju igakülgset informatsiooni edastades. Seda põhimõtet kavatseme edaspidigi järgida.