Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on valmis lõikusteks

    Kõige kauem on Eestis tegeletud neerusiirdamisega. Ligi 350 inimesest, kellele on opereeritud uus neer, elab tänaseks üle 150. Üks Räpina proua on elanud juba paarkümmend aastat võõra neeruga.
    Tartu ülikooli kirurgiakliiniku tehisneeru osakonna juhataja Peeter Dimitrievi sõnul on ta sooritanud 60 elussiirdamist, sealhulgas seitse korda mitteveresugulasele. Nende juhtumite puhul välistab Dimitriev, et mängus oli raha.
    Dimitrievi sõnul on Ameerikas uuritud lähisugulastest neerudoonoreid ja täheldatud doonori elujärje paranemist. Keda on töökohal edutatud, kes kolis suuremasse majja või soetas kallima auto.
    «Inimene tegi heateo ja jumal tänas teda oma moel,» sõnab Dimitriev.
    Dimitriev ütleb, et talle helistavad vähemalt paar korda kuus mehed, kes pakuvad müüa oma neeru kümnete tuhandete dollarite eest. «Nad teevad seda võlgade sissenõudjate soovitusel,» seletab Dimitriev. «Ei ole sugugi kindel, et kõik need kurva häälega helistajad veel elus on.»
    Kõige drastilisema näitena räägib Dimitriev loo lootuse kaotanud Lasnamäe elanikust, kes pakkus oma neeru 17 000 krooni eest. «Nii suur oli tema üürivõlg,» selgitab Dimitriev.
    Neerusiirdamise eest tasub haigekassa 4640 krooni. Elusdoonorilt neeru eemaldamine maksab 3770 krooni, neeru eemaldamine ajusurmas inimeselt 2660 krooni.
    «Kirurgilise protseduuri hind on nii madal, et ainult operatsioone tehes ei majanda kliinik ennast ära,» räägib Maarjamõisa haigla peaarsti asetäitja Margus Ulst. Ta tunnistab, et iisraellaste neerusiirdamine oli Tallinna keskhaiglale majanduslikult äärmiselt kasulik.
    Ulsti sõnul on Maarjamõisa haiglale tulutoov teha südame ultraheliuuringuid ja paigaldada kunstneere. Haigla tehisneeruosakond teenis Ulsti andmetel eelmise aasta septembris 124 000 krooni kasumit.
    Üks kunstneer maksab 2470 krooni. Patsient vajab aastas umbes 155 sellist protseduuri, mis maksab kokku ligi 400 000 krooni. Haige, kes kasutab neeru puhastamiseks kodust ravimeetodit, kulutab aastas ligi 270 000 krooni.
    «Kunstneeru kasutamine on neeru siirdamisest tohutult kallim,» sõnab Peeter Dimitriev. «Mul on praegu neeru ootelehel 70 inimest.» Kui veresugulaselt neeru ei saa või see ei sobi haigele, jääb üle oodata sobivat doonorneeru ajusurmas inimeselt, kelle omaksed on andnud loa elundi loovutamiseks.
    Dimitriev unistab üleeuroopalisest ootelehest. «Valikuvõimalus suureneks märgatavalt,» leiab ta. Põhjamaades on uue neeru ootel olevatel patsientidel ühine ooteleht. Balti riikidel on vaid osaline ooteleht.
    Tartust saadeti eelmisel aastal kaks neeru Riiga ja kaks Vilniusesse, vastu saadi Riiast neli neeru. «On kujunenud auküsimuseks, et nii palju, kui neere said, tuleb ka vastu anda,» lausub Dimitriev. Kõige rohkem doonorneere on Tartu arstid saanud Tallinna Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonnast.
    Kuni iisraellaste operatsioonideni kaks nädalat tagasi oli ainsana välispatsiendile sarnase operatsiooni teinud Tartu ülikooli sisekliiniku professor Hele Everaus. Everaus on luuüdi siirdamise meetodi juurutaja Eestis ja ta opereeris eelmisel aastal ühele leedulasele tema enda kogutud luuüdi. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele maksis operatsioon sama palju kui eestlastelegi, 160 000 krooni. Doonori luuüdi siirdamine maksab Eestis 209 000 krooni.
    «Tõenäoliselt teen tänavu siirdamise veel ühele leedulasele, kelle doonor on tema õde,» räägib Everaus.
    Everausi sõnul lubas keskhaigekassa teha eelmisel aastal kümme luuüdi siirdamist. «Tänavu loodame saada loa viieteistkümneks siirdamiseks,» lisab ta. Arst ütleb, et normaalseks äraelamiseks oleks vaja sooritada aastas 20 operatsiooni.
    Välismaalasest patsiendi leidmine on endise sotsiaalministri Toomas Vilosiuse meelest keeruline. Kõik riigid kaitsevad oma turgu ega maksa üldjuhul kinni välismaal toimunud ravi, sõnab ta.
    Sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann suhtub välismaalaste ravimisse suurema optimismiga. Tema sõnul peaks sellega tegelema mõni erahaigla. «See tuleb ainult korrektselt ära vormistada,» ütleb Rüütmann.
    Rüütmann toob näitena Helsingi erahaigla Mehilainen, kus on välismaalasi ravitud ja opereeritud juba viis aastat. «Ma tean, et nad toovad näiteks erilennukiga Peterburist haigeid, neil on kuues-seitsmes kohas oma ambulatooriumid, kust nad endale patsiente korjavad,» räägib Rüütmann.
    Välismaalased moodustavad Mehilaineni patsientidest ainult 3--4 protsenti, ütleb haigla direktor Vesa Eklund. Põhiliselt on haiged pärit Rootsist, USAst, mõnest Araabia riigist, Venemaalt ja teistest endise NSV Liidu vabariikidest, sõnab Eklund. Ta lisab, et mõni patsient on olnud ka Balti riikidest, sealhulgas Eestist.
    Eklundi sõnul on haigla spetsialiseerunud südamelõikustele. Südameoperatsiooni hind välismaalasele on tema kinnitusel 200 000--240 000 krooni. «Haiged tasuvad 99 protsenti ravikuludest ise, raha tuleb enamasti kindlustusseltsist,» räägib Eklund. Elundisiirdamisi Mehilaineni haiglas ei sooritata, sest haigla pole liitunud rahvusvahelise elundipangaga.
    Mustamäe haigla südamekliiniku juhataja, professor Toomas Sullingu sõnul katkesid mitu aastat soomlastele edukalt tehtud südamelõikused Tallinnas pärast seda, kui Soomes algas sellele vastupropaganda. Ühel patsiendil tekkis pärast operatsiooni kollatõbi, mida juhtub ka teistes riikides ja haiglates, räägib tunnustatud südamekirurg. «Meie asi pandi nii-ii-ii pikkade tähtedega lehte,» näitab ta poolemeetrise kätehaardega.
    Sullingu meeskond on opereerinud kümne aasta jooksul umbes 250 endistest liiduvabariikidest pärit patsienti ja sadat Soome südamehaiget. Nende rahaga sisustati ka Mustamäe haigla südamekliinik ajakohase aparatuuriga. Nüüd käib Tallinnas patsiente Venemaalt, Ukrainast ja Lätist.
    Reedel ilmus Tallinna keskhaigla uroloo- giaosakonna vastuvõtutuppa 54aastane III grupi invaliid Tiiu ja ütles, et ta tuli oma neeru pakkuma. Ta on teadaolevalt esimene vabatahtlik neeruloovutaja Eestis.
    Neeruloovutaja juurde kutsuti kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk, kellele selline asjade pööre oli silmnähtavalt ootamatu. Kukk saatis Tiiu esmalt vereproovi andma ja lubas paari päeva pärast teatada, kas uuringud jätkuvad.
    Enne neeruloovutamist tuleks doonorit mitmekülgselt uurida, muuhulgas ka tema psüühilist tervist. Tiiu on peksmise tagajärjel sattunud mitu korda vaimuhaiglasse ja temalt neeru võtta ei saa.
    Tiiu ise rääkis, et mõte neeru pakkuma minna tekkis tal pärast ETV saadet «Otseliin». «Olen ise vägivalla ohver ja olnud palju haiglates, lihtsalt tahan teisi aidata,» põhjendab ta.
    Tiiu ainuke soov on, et tema elundi retsipient oleks noor eestlane, kas naine või mees. Ehkki jutu käigus selgus, et kõige paremini tema elu ei lähe ja ta saab kuus umbes 600 krooni pensioni, ei taha ta neeru loovutamise eest mingit raha saada. Tema jutust võis aru saada, et pigem meeldiks Tiiule ilus lilleõis uuelt neeruomanikult.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.