Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti on valmis lõikusteks

28. jaanuar 1998, 00:00

Kõige kauem on Eestis tegeletud neerusiirdamisega. Ligi 350 inimesest, kellele on opereeritud uus neer, elab tänaseks üle 150. Üks Räpina proua on elanud juba paarkümmend aastat võõra neeruga.

Tartu ülikooli kirurgiakliiniku tehisneeru osakonna juhataja Peeter Dimitrievi sõnul on ta sooritanud 60 elussiirdamist, sealhulgas seitse korda mitteveresugulasele. Nende juhtumite puhul välistab Dimitriev, et mängus oli raha.

Dimitrievi sõnul on Ameerikas uuritud lähisugulastest neerudoonoreid ja täheldatud doonori elujärje paranemist. Keda on töökohal edutatud, kes kolis suuremasse majja või soetas kallima auto.

«Inimene tegi heateo ja jumal tänas teda oma moel,» sõnab Dimitriev.

Dimitriev ütleb, et talle helistavad vähemalt paar korda kuus mehed, kes pakuvad müüa oma neeru kümnete tuhandete dollarite eest. «Nad teevad seda võlgade sissenõudjate soovitusel,» seletab Dimitriev. «Ei ole sugugi kindel, et kõik need kurva häälega helistajad veel elus on.»

Kõige drastilisema näitena räägib Dimitriev loo lootuse kaotanud Lasnamäe elanikust, kes pakkus oma neeru 17 000 krooni eest. «Nii suur oli tema üürivõlg,» selgitab Dimitriev.

Neerusiirdamise eest tasub haigekassa 4640 krooni. Elusdoonorilt neeru eemaldamine maksab 3770 krooni, neeru eemaldamine ajusurmas inimeselt 2660 krooni.

«Kirurgilise protseduuri hind on nii madal, et ainult operatsioone tehes ei majanda kliinik ennast ära,» räägib Maarjamõisa haigla peaarsti asetäitja Margus Ulst. Ta tunnistab, et iisraellaste neerusiirdamine oli Tallinna keskhaiglale majanduslikult äärmiselt kasulik.

Ulsti sõnul on Maarjamõisa haiglale tulutoov teha südame ultraheliuuringuid ja paigaldada kunstneere. Haigla tehisneeruosakond teenis Ulsti andmetel eelmise aasta septembris 124 000 krooni kasumit.

Üks kunstneer maksab 2470 krooni. Patsient vajab aastas umbes 155 sellist protseduuri, mis maksab kokku ligi 400 000 krooni. Haige, kes kasutab neeru puhastamiseks kodust ravimeetodit, kulutab aastas ligi 270 000 krooni.

«Kunstneeru kasutamine on neeru siirdamisest tohutult kallim,» sõnab Peeter Dimitriev. «Mul on praegu neeru ootelehel 70 inimest.» Kui veresugulaselt neeru ei saa või see ei sobi haigele, jääb üle oodata sobivat doonorneeru ajusurmas inimeselt, kelle omaksed on andnud loa elundi loovutamiseks.

Dimitriev unistab üleeuroopalisest ootelehest. «Valikuvõimalus suureneks märgatavalt,» leiab ta. Põhjamaades on uue neeru ootel olevatel patsientidel ühine ooteleht. Balti riikidel on vaid osaline ooteleht.

Tartust saadeti eelmisel aastal kaks neeru Riiga ja kaks Vilniusesse, vastu saadi Riiast neli neeru. «On kujunenud auküsimuseks, et nii palju, kui neere said, tuleb ka vastu anda,» lausub Dimitriev. Kõige rohkem doonorneere on Tartu arstid saanud Tallinna Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonnast.

Kuni iisraellaste operatsioonideni kaks nädalat tagasi oli ainsana välispatsiendile sarnase operatsiooni teinud Tartu ülikooli sisekliiniku professor Hele Everaus. Everaus on luuüdi siirdamise meetodi juurutaja Eestis ja ta opereeris eelmisel aastal ühele leedulasele tema enda kogutud luuüdi. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele maksis operatsioon sama palju kui eestlastelegi, 160 000 krooni. Doonori luuüdi siirdamine maksab Eestis 209 000 krooni.

«Tõenäoliselt teen tänavu siirdamise veel ühele leedulasele, kelle doonor on tema õde,» räägib Everaus.

Everausi sõnul lubas keskhaigekassa teha eelmisel aastal kümme luuüdi siirdamist. «Tänavu loodame saada loa viieteistkümneks siirdamiseks,» lisab ta. Arst ütleb, et normaalseks äraelamiseks oleks vaja sooritada aastas 20 operatsiooni.

Välismaalasest patsiendi leidmine on endise sotsiaalministri Toomas Vilosiuse meelest keeruline. Kõik riigid kaitsevad oma turgu ega maksa üldjuhul kinni välismaal toimunud ravi, sõnab ta.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann suhtub välismaalaste ravimisse suurema optimismiga. Tema sõnul peaks sellega tegelema mõni erahaigla. «See tuleb ainult korrektselt ära vormistada,» ütleb Rüütmann.

Rüütmann toob näitena Helsingi erahaigla Mehilainen, kus on välismaalasi ravitud ja opereeritud juba viis aastat. «Ma tean, et nad toovad näiteks erilennukiga Peterburist haigeid, neil on kuues-seitsmes kohas oma ambulatooriumid, kust nad endale patsiente korjavad,» räägib Rüütmann.

Välismaalased moodustavad Mehilaineni patsientidest ainult 3--4 protsenti, ütleb haigla direktor Vesa Eklund. Põhiliselt on haiged pärit Rootsist, USAst, mõnest Araabia riigist, Venemaalt ja teistest endise NSV Liidu vabariikidest, sõnab Eklund. Ta lisab, et mõni patsient on olnud ka Balti riikidest, sealhulgas Eestist.

Eklundi sõnul on haigla spetsialiseerunud südamelõikustele. Südameoperatsiooni hind välismaalasele on tema kinnitusel 200 000--240 000 krooni. «Haiged tasuvad 99 protsenti ravikuludest ise, raha tuleb enamasti kindlustusseltsist,» räägib Eklund. Elundisiirdamisi Mehilaineni haiglas ei sooritata, sest haigla pole liitunud rahvusvahelise elundipangaga.

Mustamäe haigla südamekliiniku juhataja, professor Toomas Sullingu sõnul katkesid mitu aastat soomlastele edukalt tehtud südamelõikused Tallinnas pärast seda, kui Soomes algas sellele vastupropaganda. Ühel patsiendil tekkis pärast operatsiooni kollatõbi, mida juhtub ka teistes riikides ja haiglates, räägib tunnustatud südamekirurg. «Meie asi pandi nii-ii-ii pikkade tähtedega lehte,» näitab ta poolemeetrise kätehaardega.

Sullingu meeskond on opereerinud kümne aasta jooksul umbes 250 endistest liiduvabariikidest pärit patsienti ja sadat Soome südamehaiget. Nende rahaga sisustati ka Mustamäe haigla südamekliinik ajakohase aparatuuriga. Nüüd käib Tallinnas patsiente Venemaalt, Ukrainast ja Lätist.

Reedel ilmus Tallinna keskhaigla uroloo- giaosakonna vastuvõtutuppa 54aastane III grupi invaliid Tiiu ja ütles, et ta tuli oma neeru pakkuma. Ta on teadaolevalt esimene vabatahtlik neeruloovutaja Eestis.

Neeruloovutaja juurde kutsuti kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk, kellele selline asjade pööre oli silmnähtavalt ootamatu. Kukk saatis Tiiu esmalt vereproovi andma ja lubas paari päeva pärast teatada, kas uuringud jätkuvad.

Enne neeruloovutamist tuleks doonorit mitmekülgselt uurida, muuhulgas ka tema psüühilist tervist. Tiiu on peksmise tagajärjel sattunud mitu korda vaimuhaiglasse ja temalt neeru võtta ei saa.

Tiiu ise rääkis, et mõte neeru pakkuma minna tekkis tal pärast ETV saadet «Otseliin». «Olen ise vägivalla ohver ja olnud palju haiglates, lihtsalt tahan teisi aidata,» põhjendab ta.

Tiiu ainuke soov on, et tema elundi retsipient oleks noor eestlane, kas naine või mees. Ehkki jutu käigus selgus, et kõige paremini tema elu ei lähe ja ta saab kuus umbes 600 krooni pensioni, ei taha ta neeru loovutamise eest mingit raha saada. Tema jutust võis aru saada, et pigem meeldiks Tiiule ilus lilleõis uuelt neeruomanikult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing