Kas Eestil on eeldusi kaubandusdefitsiit nulli viia?

Kui me paneme kokku väliskaubanduse bilansi koos teenuste bilansiga, siis kindlasti peame me ükskord nulli poole jõudma. Soovitav muidugi ka plussi, sest ükski majandus ei saa igavesti miinusdefitsiidiga olla. Praegu see vahe kaetakse lihtsalt välisraha sissetulekuga. Aga ka see ei saa kesta igavesti. Miks ta peaks igavesti siia tulema? Ta tuleb praegu veel seetõttu, et maailmas on vaba raha. Ja teiseks meil on veel palgad väga väikesed, aga nad kindlasti tõusevad.

Meil on tootmine mõnevõrra odavam ja Ida-Euroopa teiste riikidega võrreldes saime stabiilsema valuutainfrastruktuuri ikka varem liikuma kui nemad.

Prognoosi, millal nulli jõuame, ei julge pakkuda, sest siin ei ole niipalju meie endi kui maailma majanduse arengutendentsidel teha. Kas on pidevalt vaba raha. Sest kui raha ei tule, kui osta millegi eest ei ole, küll siis sissevedu hakkab vähenema.

Mis meie ise teha saame, on see, et me peaksime võimalikult maksimaalselt soodustama eksporti. Nullkäibemaksumäär seal nüüd on, aga peaks veel midagi vaatama.

Ei näe sellist mehhanis-mi, mis saaks selle Eestis nulli viia.

Defitsiit tuleneb otseselt meie majanduspoliitikast. Kuivõrd majanduspoliitikas ei ole nimetatud, et mingeid muutusi toimuks, mis defitsiiti vähendaks, siis ma ei näe siin mingit liikumist sinnapoole. Nullist ei ole juttugi, küsimus on selles, kas ta üldse vähenema hakkab.

Vähenemise mehhanism on meie majanduse jaoks veidike karm. Vähenema saab ta hakata ühel juhul -- kui meil saab raha otsa. Ütleme, tuleb laenusid hakata tagasi maksma, nii palju enam sisse laenata ei saa. Aga sel aastal ennustatakse veel 10protsendilist inflatsiooni, st siseturul tootmiskulutused suurenevad ja ekspordivõimalused vähenevad. Peale selle, osa ekspordiks minevaid kaupu ostetakse siseturul ära. Impordi eest saab siseturul rohkem hinda küsida. Niisiis ka sel aastal majanduspoliitika soodustab importi ja kahandab eksporti.

Seni on teenustebilansi saldo kaubandusbilansi puudujääki tasakaalustanud, ent teenuste kasvuvõimalused ei ole nii suured kui kaupade impordi kasvuvõimalused.