Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üledramatiseeritud väliskaubanduse defitsiit

28. jaanuar 1998, 00:00

Tolliameti andmetel võib möödunud aasta Eesti väliskaubanduse defitsiit olla üle 20 miljardi krooni.

Tegemist on küll väga suure numbriga, kuid toimetuse arvates ei tasuks seda numbrit üle dramatiseerida, sest kaubavahetuse suur defitsiit on Eesti-suguse riigi jaoks praeguses arengustaadiumis möödapääsmatu.

Kui võrrelda 1996. aasta lõpu seisu möödunud aasta kolme kvartaliga, siis on ekspordi ja impordi suhe jäänud enam-vähem samaks. Suurenenud on väliskaubanduse maht, aga see on meie majanduspoliitikat arvestades loomulik.

Üks importi suurendav tegur on investeeringud, mida on meie tööstusele praegu hädasti vaja.

Eelmisel aastal kasvas välisinvesteeringute maht võrreldes ülemöödunud aastaga ligi miljardi krooni võrra.

Möödunud aasta 13% suurune tööstuse kasv näitab aga seda, et erinevalt Lätist ja Leedust on Eestis hakanud investeeringud ennast ka tagasi tootma. See peaks pikemas perspektiivis mõjuma kaubandusdefitsiidile pärssivalt.

Teine oluline tegur on elanike sissetulekute suurenemine ja sellega kaasnev tarbimise kasv. Kui meenutada, kust me tuleme, siis on täiesti loomulik, et inimesed kulutavad suurema osa oma sissetulekust elatustaseme parandamiseks.

Me ei tooda ise olmeelektroonikat ega autosid. Need kaubad peame kõik sisse ostma ja see paisutabki peale investeerimiskaupade defitsiiti. Riik ei saa kodanikele öelda, et oodake auto või külmkapi soetamisega seni, kuni defitsiit on vähenenud.

Probleemiks on see, et vaatamata tööstuse kiirele arengule on meie ettevõtete ekspordivõime üsna tagasihoidlik. Selle asemel, et piirata tarbimist, peaks valitsus hakkama veelgi rohkem tähelepanu pöörama ettevõtluse soodustamisele.

Selleks tuleb vähendada ettevõtete maksukoormust, viia kiiresti lõpule maareform, muuta vabaks tööjõu liikumine ja avada Eesti ettevõtetele turg Venemaale. Firma Saar Poll poolt küsitletud 471 eksportöörist 53 protsenti näeb ekspordi suurendamise ühe peamise takistusena vabakaubanduslepingu puudumist Venemaaga.

Samuti peaks valitsus paremini seisma Eesti ettevõtete huvide eest Ukrainas, kus vaatamata vabakaubanduslepingule tehakse neile takistusi.

Nende sammude astumine toob alguses kaasa kaubandusdefitsiidi kasvu, kuid pikaajalisem mõju on kindlasti vastupidine.

Väliskaubanduse puudujää-gist aga olulisem on vaadata maksebilanssi tervikuna ja terviklik pilt ei ole Eestil sugugi nii hull, nagu meile meeldib seda tihti rõhutada.

Muidugi kaasnevad kaubandusdefitsiidiga ka ohud. Probleemid tekivad siis, kui välisinvestorid hakkavad oma raha välja viima. Nii juhtus see näiteks T?ehhis, kui sealne valitsus üritas kaubandusdefitsiiti vähendada kaitsetollide kehtestamisega.

Et sellist stsenaariumit vältida, tuleb jätkata stabiilset majanduspoliitikat ja üritada muuta majanduskeskkond soodsamaks ja vabamaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing